Funktsionaalsete süsteemide teooria

1.1. Aferentne süntees ja otsuse vastuvõtmise staadium

Aferentne süntees kui juurdeviiv- ehk algstaadium igale tegevusaktile funktsionaalsete süsteemide teoorias moodustub motivatsiooni, mälu, olukorra aferentatsiooni ehk situatsioonitaju ja käivitava stiimuli  põhjal. Aferentse sünteesi staadium areneb otsuse vastuvõtmise staadiumiks, milles toimub mitmest domineerivat motivatsiooni rahuldavast võimalusest ühe valimine.

• Motivatsioon tekib organismi vajadustest. Bioloogiliste vajaduste alusel kujunevad sotsiaalsed vajadused. Sotsiaalsed vajadused moodustavad inimesel iseseisva vajaduste grupi, sest nad tekivad mitte ainult bioloogiliste vajaduste rahuldamise motiivist, vaid ka nö aju töö tagajärjel, sõltudes kujunenud tõekspidamistest ühiskonnas.
  

• Mälu - nii elu jooksul kujunenud kui ka genoomist ehk paljude põlvkondade kogemusest tulenevat – kasutame motivatsioonide kujunemisel domineeriva vajaduse rahuldamiseks sageli meile endale teadvustamatult. Näiteks teame, et janu saab kustutada veega ja teadmisi omandada on kasulik.
• Olukorra aferentatsioon ehk situatsioonitaju aktiviseerib, pidurdab või muudab motivatsiooni ja mälumehhanismide poolt programmeeruvat tegevust. Inimeste puhul sobib iseloomustada situatsioonitaju lihtsa inglise keelse kõnekäänuga: "when in Rome, do as the Romans do". Sellele vastavalt käitub inimene erinevalt külas ja kodus, tööl ja puhkusel, spordisaalis ja lugemissaalis, lõbustusasutustes ja kinnipidamiskohas jne.
• Käivitav stiimul sisaldab informatsiooni spetsiifilistest ärritajatest, millede alusel tehakse kindlaks, kas sobib alustada domineeriva motivatsiooni poolt tingitud tegevuse realiseerimist või ei. Kui domineerivaks motivatsiooniks ühiskondlikus teadvuses on inimkonna julgeolek, siis sõja alustamisel julgeoleku kaitseks võib olla spetsiifilise ärritajana käivitava stiimuli staadiumis näiteks mingi terroriakt. Indiviidi tasandil võib spetsiifiliseks ärritajaks ostu sooritamisel olla mingisse kauplusesse sisenemine. Seda eeldusel, et domineerivaks motivatsiooniks on teatud asja omamise vajadus.