Funktsionaalsete süsteemide teooria
1.2. Tegevusresultaadi aktseptori ja eferentse sünteesi staadium
Tegevusresultaadi aktseptori staadium koos eferentse sünteesi staadiumiga kujutab endast omalaadset ettenägemismehhanismi. Seal toimub hetkel käimasolevate tegevuste ja organismi seisundit iseloomustavate parameetrite võrdlus kogemuses olevate parameetritega. Organismi seisund fikseerub pidevalt igal ajahetkel ja kui parameetrid tegevustest ei vasta aferentse sünteesi staadiumis valituile, tugevneb nn orienteerumisreaktsioon, mis võib mikrohetke jooksul anda impulsi tagasi aferentse sünteesi staadiumile, kus momentaalselt formeerub uus tegevusprogramm.
Tegevusresultaadi aktseptori staadiumis toimuv tegelikkuse ennetav peegeldus on aluseks mõtlemisele ja kõikidele otsustele. Ennetav peegeldus on kujunenud miljonite aastate jooksul ehk fülogeneetiliselt ja täieneb jätkuvalt igaühe elu jooksul ehk ontogeneetiliselt. Ennetav peegeldus aitab meid siis, kui kogemusse on jälg juba salvestunud analoogilisest objektist või protsessist, millega hetkel tegeletakse. Tegevusprintsiip, mis iseloomustab tegevusresultaadi aktsptori staadiumis toimuvat ennetavat peegeldust ehk antitsipatsiooni seisneb järgnevas. Kui teatud sündmuste kordumine, näiteks aastaaegade vaheldumine, toimub palju kordi, siis organismi kohanemisreaktsioonid koos meie teadliku tegevusega, näiteks talveks valmistumisel, ei käivitu mitte selle sündmuse saabumise hetkel, vaid varem. Organismi vastavate kohanemisreaktsioonide ahel vallandub juba esimese parameetri ilmnemisel sündmuste reast, mis korduvad kindlas järgnevuses. Vastavalt korduste põhjal tekkinud engrammile ehk jäljele närvisüsteemis jõutakse viimasele sündmusele vastava reaktsioonini palju kordi varem.
Näiteks toimub tegevusresultaadi aktseptori staadiumi bioloogilisel tasandil pidev võrdlus õige vedeliku hulga, süsihappegaasi ja hapniku vahekorra, osmootse rõhu jt vajaduste kindlakstegemiseks ja tagamiseks. Tajupsühholoogia seisukohast aitab meid tegelikkuse ennetav peegeldus kõikides inimtegevuse valdkondades, kasvõi näiteks tänava ületamisel läheneva auto kiiruse hindamisel või laulmisel helikõrguste valikul jne.