Väärtuskasvatusest maa- ja linnalasteaias. Kalliste jt.
Uuringus osales 10 lasteaiaõpetajat suurlinna ühest lasteaiast ja 10 - maakoha lasteaiast.
Laste väärtushinnangute kujunemine
Laste väärtushinnangute kujundajana olid nii linna- kui maalasteaiaõpetajad kõige enam välja toonud ema ning isa mõjutust, selle oli ära märkinud 100% (20) pedagoogidest. Lisaks olid maalasteaiaõpetajad oluliste kujundajatena välja toonud ka lasteaiaõpetajad, õed ja vennad ning meedia mõju. Linnalasteaiaõpetajatest polnud keegi ära märkinud vanavanemate mõju. Muu variandina oli nimetatud väärtushinnangute kujundajana naabreid, ümbruskonda ja tuttavaid.
Väärtuste omandamise viis lastel
Väärtusi omandavad lapsed pedagoogide arvates kõige paremini eeskuju kaudu, linnalasteaiaõpetajatest arvas seda 100% (10) ja maalasteaiaõpetajatest 90% (9). Suur mõju väärtuste kujundamisel on nende õpetamisel, vähem tähtsaks peetakse isiklikku kogemust .
Väärtuskasvatuse sidumine igapäevatööga
60% (6) linnalasteaiaõpetajatest ja 50% (5) maalasteaiaõpetajatest kasutavad väärtuskasvatuse sidumiseks igapäevatööga väärtustest rääkimist ning vastava õhkkonna ja reeglite loomist. Lisaks tehakse ka temaatilisi õppe-, rolli- ja situatsioonimänge.
| Väärtuskasvatuse sidumise viis igapäevatööga |
Linnalasteaia-õpetajad | Maalasteaia-õpetajad |
| Väärtustest rääkimine igapäevatöös, vastava õhkkonna ning reeglite loomine |
60% |
50% |
|
Vastavad õppe-, rolli- ja situatsioonimängud, erinevate juttude/tekstide arutelu ja analüüsimine |
10% |
10% |
Vastavate teemade planeerimine nädalategevustesse |
- | 40% |
|
Mõtestatud tegevus tähtpäevade läbiviimisel |
20% | - |
| Väärtustest rääkimine probleemide esinemisel |
- | 20% |
Allikas: Autorite koostatud
Heast ja halvast käitumisest ning tegutsemisest rääkimine lastega
Tabelist 3 selgub, et pedagoogid räägivad lastega heast ja halvast eelkõige siis, kui keegi on valesti käitunud, maalasteaiaõpetajatest teeb niimoodi 100% (10) ja linnalasteaiaõpetajatest 60% (6). Maalasteaiaõpetajad on veel välja toonud arutelu juttude ja televiisorist nähtu üle, samuti rühmareeglite paikapanemist. Linnalasteaiaõpetajad teevad temaatilisi nädalaid heast ja halvast.
| Heast ja halvast käitumisest/tegutsemisest rääkimine lastega | Linnalasteaia- õpetajad |
Maalasteaia- õpetajad |
| Nädalateema heast ja halvast |
30% | - |
|
Reageerimine halvale käitumisele/teole, sellest rääkimine |
60% |
100% |
|
Tunnustamine hea käitumise/teo eest |
40% |
20% |
| Arutelu juttude ja televiisorist nähtu üle | – |
40% |
| Rühmareeglite paikapanemine |
- | 10% |
Tabel 3. Heast ja halvast käitumisest/tegutsemisest rääkimine lastega
Allikas: Autorite koostatud
Kasvatuspõhimõtted lasteaiarühmades
Tähtsaimad kasvatuspõhimõtted nii linna- kui maalasteaiarühmades on viisakus, sõbralikkus ja koostöövalmidus. Viisakust ja sõbralikkust pidasid linnalasteaedades oluliseks 100% (10) lasteaiaõpetajat ja 70% (7) maalasteaiaõpetajat. Koostöövalmidus oli oluline 70% (7) maalasteaiaõpetajate ja 60% (6) linnalasteaiaõpetajate arvates. 70% (7) maalasteaiaõpetajatest on väga tähtsaks pidanud ka empaatiat ja iseseisvust. Muu variandina on maalasteaiaõpetajad välja toonud heatahtlikust, austust, töökust ja kannatlikkust (vt joonis 5).
Joonis 5. Kasvatuspõhimõtted lasteaiarühmas
Ürituste korraldamise eesmärk lastega/lastele
60% nii linna- kui maalasteaiaõpetajatest pidas ürituste korraldamise eesmärgiks positiivsete elamuste ja emotsioonide saamist. Lisaks toodi olulise eesmärgina välja laste õpetamine ning olemasolevate teadmiste kinnistamine ning koostöö- ja käitumisoskuste arendamine. Pedagoogid linnalasteaiast olid välja toonud ka koostöö parendamise lastevanematega (vt tabel 4).
| Ürituste korraldamise eesmärk lastega/lastele | Linnalasteaia- õpetajad |
Maalasteaia- õpetajad |
|
Kogemuste andmine, enesekindluse ja esinemisjulguse arendamine |
– |
40% |
Positiivsete elamuste ja emotsioonide saamiseks |
60% |
60% |
|
Õpetamiseks, arendamiseks, teadmiste kinnistamiseks |
20% |
50% |
Võimalus liikuda, spordi tegemine |
– |
20% |
|
Traditsioonide, tähtpäevade meelespidamiseks |
40% |
10% |
| Koostöö- ja käitumisoskuste arendamiseks |
20% |
30% |
| Lastevanematega koostöö arendamiseks |
40% | - |
Tabel 4. Ürituste korraldamise eesmärk lastega/lastele
Allikas: Autorite koostatud