1. Jah - 43
2. Ei - 21
3. Mõnikord - 2

Selgus, et kaks kolmandikku perekondadest on tundnud pidevalt või aeg- ajalt puudust kasvatusalasest infost ja teadmistest. Vaid 2 lapsevanemat märkisid, et praegu on neil teadmisi piisavalt, sest peres kasvab juba kolmas laps. 

2. Millistest allikatest olete seni ammutanud kasvatusalaseid teadmisi?

1. Oma vanematelt - 41
2. Sõpradelt - 37
3. Meediast - 30
4. Kirjandusest - 56
5. Küsinud abi professionaalsetelt nõustajatelt – 36.

Seega võime öelda, et kõige rohkem saavad lapsevanemad kasvatusalast infot kirjandusest. Paljud vanemad julgevad pöörduda abi saamiseks nii lasteaiaõpetaja, psühholoogi, nõustaja kui ka logopeedi poole. Suurem osa vastanutest püüavad meedias kajastatava kasvatusalase teabega kursis olla ja suur osa lapsevanemad usaldavad ka sõpradelt ja vanematelt saadud nõuandeid.

3. Milliste probleemidega olete kõige rohkem kokku puutunud?

1. enesekehtestamine - 26
2. piiride/reeglite seadmine - 45
3. lapse sotsiaalsed oskused (agressiivsus, suhtlemisoskus jne) - 254. valetamine - 8
5. lapse kõne areng - 1

Niisiis näeme, et kõige rohkem muret valmistab vanematele piiride seadmine ja reeglite kehtestamine oma lapsele. M. Leino on öelnud, et isegi kui trotslikumad lapsed alguses korra vastu protesteerivad, on nad sisimas tänulikud reeglite kehtestajale ning kui vanemad ei sea raame, hakkavad lapsed ise täiskasvanute kannatuslikkuse piire proovile panema (Leino 2005: 10). Vanematel esineb tihti probleeme ka enesekehtestamisega. Vaid üks lapsevanem kirjutas, et tal pole mingeid probleeme esinenud, kõik on tulnud loomulikult ja lihtsalt - tal on mõistlik laps.

4. Kuidas olete probleeme lahendanud?

1. püüdnud last veenda - 56
2. sõlminud kokkuleppeid - 53
3. olen järgi andnud lapse soovidele/nõudmistele - 15
4. tutistanud - 18
5. käratanud - 27
6. nurka seisma/toolile istuma pannud - 24
7. vitsa/rihma andnud - 7
8. eiranud last (ei räägi lapsega) - 29
9. lubanud premeerida (nt osta maiustusi vm) - 35

Uuringust selgub, et lapsevanemad püüavad lahendamiseks kasutada erinevaid meetodeid: kõige tihemini püütakse last veenda või sõlmida temaga kokkuleppeid, millest tulenevalt kasvab omavaheline usaldus.
Kõige tõhusamaks pidasid lapsevanemad kokkulepete sõlmimist, kolmandik vastanutest arvasid, et kasu on ka sellest, kui last veenda. 10 lapsevanemat pidasid mõistlikuks eelkõige premeerimise kasutamist. Üks lapsevanem kirjutas, et kasutab laste mõjutamiseks eelkõige füüsilisi kasvatusmeetodeid (tutistamine, lapse löömine).

5. Kuidas sooviksite kasvatusalaseid teadmisi saada?

1. kirjandusest - 44
2. koolitus(t)elt lasteaias 39
3. koolitus(t)elt lasteaiast väljaspool 21
4. vestlusringis (lapsevanemad oma vahel) 27
5. noustamisel 18
6. lasteaiaõpetajatelt 1

Ei vastanud 2
Selgus, et kaks kolmandikku lapsevanematest soovivad kasvatusalaseid teadmisi hankida kirjandusest või koolitustelt, mis toimuvad lasteaias. Üks lapsevanem mainis, et lasteaed võiks rohkem kasutada lektoreid, kes töötavad väljaspool lasteaeda. Üks lapsevanem (35- aastane kolme lapse ema) kirjutas, et tegelikult on ta eelkooliealiste laste kohta juba palju kuulnud ja peaaegu mitte miski selles valdkonnas teda enam ei huvita.

6. Millistest koolitustest olete osa võtnud?

1. lasteaia poolt korraldatud koolitused - 23
2. väljaspool lasteaeda - 12
3. Pole üldse osalenud - 27

Kolmandik vastanutest on osalenud lasteaia poolt korraldatud erinevatel koolitustel, paljud vanemad pole saanud aga mingit koolitust, mõned vanemad on osalenud erinevatel psühholoogia alastel loengutel väljaspool lasteaeda. Üks lapsevanem kirjutas, et on ise õppinud sotsiaaltööd ja pedagoogikat, 2 vanemat mainisid, et on samuti õppinud pedagoogikat ja 3 lapsevanemat on osalenud Gordoni perekooli koolitustel.

7. Kas teie hinnangul on lasteaed valmis

1. nõu andma (konsultatsioon) - 41
2. korraldama koolitusi - 33
3. korraldama vestlusringe - 28

Ei vastanud 8
Üks lapsevanem mainis, et iga lasteaed peab ise teadma, milleks ta valmis on. Üks vanem kirjutas, et ega õpetajad ka alati kõikidele küsimustele vastust ei tea. Kuid siiski peaaegu pooled lapsevanemad usuvad, et lasteaed on valmis korraldama koolitusi ja suudavad lapsevanematele nõu anda (konsultatsioon). 33 vanemat arvas, et lasteaed on valmis korraldama koolitusi ning 28 vastanut leidsid, et lasteaed on valmis korraldama vestlusringe.
Mitmed vanemad arvasid aga nii:
Õpetajad on pädevad ja igati professionaalsed, oskavad lapsevanemat suunata. Lasteaia töötajad oskavad last objektiivselt hinnata. Õpetajatel on küll palju kogemusi, kuid ei tea, kas neil jätkuks ikka koolitamiseks piisavalt aega. Professionaalne lasteaiaõpetaja näeb last iga päev ja on seepärast väga hea nõuandja. Vajalik on ka vanematepoolne huvi ja soov koostööd teha. Vestlusringides tunned, et sa pole oma muredega üksi. Ei pea vanemate vestlusringe vajalikuks, küll aga õpetajate konsultatsioone ja koolitusi.

8. Kas oleksite valmis muutma oma seniseid kasvatusmeetodeid?

        1. Jah 43
        2. Ei 17
        3. Mingil määral 3
        4. Ei vastanud 3

Paljud lapsevanemad on valmis küll oma seniseid kasvatusmeetodeid muutma, kuid kaks vanemat lisasid, et seda vaid juhul, kui meetod on senisest tõhusam.
Väga oluline on vanemate teadlikkus lapse ealistest kasvuraskustest - nende „normaalsusest“. Meie uurimusest selgus, et suur osa lapsevanemaid on tundnud kasvatusalastest teadmistest puudust ning samad vanemad on valmis oma kasvatusalaseid meetodeid ka muutma. Siiski - 66- st vastanust 17 ei ole valmis oma seniseid kasvatusmeetodeid muutma.