Kasvatusvaateid võib vaadelda erinevatest aspektidest. Kasvatusvaadete, kasvatuseesmärkide ja kasvatustegelikkuse aluseks on ikka väärtused – olgu need kasvatajate poolt teadvustatud või teadvustamata. Aga vaadete analüüsimise süsteemid, mis üles ehitatakse, võivad olla erinevad ning kasvatust kirjeldatakse siis ka erinevate tunnuste lõikes.

Allpool järgnevates kasvatusvaadete lühikirjetes on taustaks järgmised tunnused:

• võimusuhe – laps <-> kasvataja(d);
• kultuurisuhe - sh moraal, teadmised, suhe seadustega, suhe kultuuriga, loovus jm. Siia kuulub ka mõnes kasvatuskäsituses keskne lapse Mina kui tema motiivide, väärtuste, eneseteostusega seotud vajaduste kogum;
• kasvukeskkonna eripära, sh selle argiilmingud – rituaalid, nõuded lapsele, piirangud ja karistamine, koostöö, arendavad tegevused jm;
• kasvatusvaatega kaasnevad või selle äärmuslike vormide juures ilmnevad ohud.

See tunnustekomplekt annab võimaluse üsna hõlmavaks lähenemiseks kasvatusvaadetele nagu nad reaalelus (kodus ja koolis jm) ette tulevad, jätmata kõrvale ka last ennast. Minemata sügavamale teooriatesse võib siinkohal öelda, et sellise lähenemise taustaks on ökoloogiline ehk pehme ja dünaamiline süsteemilähenemine (Bronfenbrenner), mille keskmes on arenev laps kui tervik ja mis haarab nii lapsele mõjuvad vahetud kasvatustegurid kui kaugemad mõjud – kultuuri, seadusandluse ja ajalooni välja.
Siiski pole esitus ülaltoodud tunnuseid detailideni järgiv, vaid pigem neid visandav.

Tegelikkuses tuleb eristada kasvatysvaateid ja kasvatusstiili. Kasvatusvaated on see, kuidas kasvatusest mõeldakse, mida sellega seoses usutakse olevat õige või vale teha ja põhjendused, miks seda või teist asja õigeks või valeks peetakse. Kasvatusstiil on see, kuidas need vaated – oldagu nendest ise teadlik või mitte, igapäevasituatsioonides realiseeruvad. Nii näiteks on mõnes peres laste kallal füüsilise mõjutuse kasutamine kindlalt välistatud, teises aga on väike laks või tutistamine igapäevane. Ometi võidakse mõlemas peres väita, et neil last ei lööda – ja seda ka usutakse siiralt, sest “laksu andmine pole löömine”. Seega pole kasvatusstiili ja kasvatusvaadete väljaselgitame p lihtne, aga on nii pedagoogi kui nõustaja jaoks väga oluline.

Vaata ka:

Bronfenbrenner, U. (1995). Developmental Ecology Through Space and Time: A Future Perspective. – P. Moen, G. H. Elder Jr, K. Lüscher (eds). Examining Lives in Context. American Psychological Association, Washington DC, 619-647.
Kuurme, T. (2003). Kasvatuse võim ja võimetus: valitud esseed kasvatusest . Tallinn: TPÜ Kirjastus
Liimets, H. (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: TPÜ kirjastus.
Veisson, M., Kuurme, T. (2010). Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatusest ja moraalist. Nelli Jung ja Laura Lilles (Toim.). Väärtused koolieelses eas: Väärtuskasvatus Lasteaias. Tartu Ülikooli eetikakeskus: Eesti Keele Sihtasutus, 9 - 26.