Peegeldav kuulamine annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine tähendab küsimist ja täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.

Pärast infovajaja päringu ärakuulamist vaikse kuulamise etapil võib siirduda peegeldava kuulamise staadiumi. Eelmisel etapil tehtud märkmed saavad aluseks ümbersõnastamise võtte rakendamisel. Päringuintervjuus tuleb ümber sõnastada päringu objekt, päringu teema, päringu küsimus.

Ümbersõnastamisel tuleks lauset alustada näiteks:

“Kas ma mõistsin Teid õigesti, Te vajate…” ,

“Parandage mind kui ma olen eksin Te soovite leida …” vms .

Oluline on anda infovajajale edasi tema päringu teema tema enda sõnastuses, lisamata omapoolset suhtumist või hinnangut. See annab infovajajale võimaluse kohe öeldut täpsustada või täiendada.

Selline päringuintervjuu kulg sobib juhtumil kui päringu teema on väljendatud küllalt täpselt. Kui päringuks on aga liiga lai küsimus või on tegemist infoteenindaja jaoks tundmatu mõistega võib kohe asuda esitama teema konkretiseerimist võimaldavaid küsimusi.

Soovitav on alustada avatud küsimustega. Avatud küsimused annavad kliendile võimaluse täpsemalt kirjeldada seda, millist informatsiooni ta vajab, rääkida sellest, mida ta juba teab, väljendada oma hoiakuid ja tundeid tundeid.

Kui teema on täpsustatud tekib vajadus täpsustada vajatava teemakohase materjali iseloom ja maht, mis sõltub otseselt päringu taga olevast probleemsituatsioonist.

Päringuintervjuu on jõudnud “miks” ja “milleks” küsimuste staadiumi, millest oli juttu eespool.

Seejärel võib asuda formaalsete kriteeriumide täpsustamise juurde. Selleks sobivad paremini suletud küsimused.

Näiteks:

“Kas materjalid, mida otsite, peaksid olema eestikeelsed või sobib ka mõni muu keel?”

“Kas vajate jooksval aastal ilmunud artikleid või huvitab Teid pikema perioodi jooksul ilmunu?”

“Kas lisaks raamatutele võin soovitada Teile ka teemakohaseid artikleid?” jms.

Kui olete läbinud kõik need päringuintervjuu etapid võiks kokkuvõtvalt sõnastada täpsustatud päring.

“Niisiis, Te vajate viimasel 4-5 aastal ilmunud eesti ja inglisekeelseid uuringuid intraneti osast teadmusjuhtimises ?”

… ja kui olete saanud jaatava vastuse kliendilt, kelle esialgne päring kõlas “Kas teie raamatukogus on olemas ajakiri “Knowledge management”, võite asuda teadistusprotsessi järgmise etapi – infoallikate valiku ja infootsingu või infootsingu juhendamise juurde.