3.3. Küsimine ja ümbersõnastamine
Peegeldav kuulamine annab rääkijale teada,
kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav
kuulamine tähendab küsimist ja täpsustamist - juhul kui kuulaja
täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldava kuulamise
võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine
teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
“Kas ma mõistsin Teid õigesti, Te vajate…” ,
“Parandage mind kui ma
olen eksin Te soovite leida …” vms .
Oluline on anda infovajajale edasi tema päringu teema tema
enda sõnastuses, lisamata omapoolset suhtumist või hinnangut. See annab
infovajajale võimaluse kohe öeldut täpsustada või täiendada.
Selline päringuintervjuu kulg sobib juhtumil kui päringu
teema on väljendatud küllalt täpselt.
Kui päringuks on aga liiga lai küsimus või on tegemist infoteenindaja
jaoks tundmatu mõistega võib kohe asuda esitama teema konkretiseerimist
võimaldavaid küsimusi.
Päringuintervjuu on jõudnud “miks” ja “milleks” küsimuste
staadiumi, millest oli juttu eespool.
“Kas materjalid, mida
otsite, peaksid olema eestikeelsed või sobib ka mõni muu keel?”
“Kas vajate jooksval aastal ilmunud artikleid või huvitab
Teid pikema perioodi jooksul ilmunu?”
“Kas lisaks raamatutele võin soovitada Teile ka teemakohaseid
artikleid?” jms.
“Niisiis, Te vajate viimasel 4-5 aastal ilmunud eesti ja
inglisekeelseid uuringuid intraneti osast teadmusjuhtimises ?”
Infovajaja: “Vajaksin
materjali valimiste kohta, kas teil leidub midagi?”
Kirjuta kolm võimalikku avatud küsimust, mida võiksid
teema täpsustamiseks küsida
1.
2.
3.
Kirjuta kolm suletud küsimust, mida võiksid teema
täpsustamiseks küsida:
1.
2.
3.
Kas küsimustele saadud vastused heitsid valgust
tegelikule infovajadusele ?