1. Päringuintervjuu mõiste ja eesmärk
See on infoteenindaja (nt raamatukogutöötaja) poolt
juhitav vestlus infovajajaga (kliendiga), mille käigus täpsustakse infovajadus,
et sellele järgneva otsingu käigus leitav informatsioon oleks relevantne.
Päringuintervjuu võib piirduda paari täpsustava
küsimusega või kujutada enesest pikemat
dialoogi. Seda, kui pikaks ja põhjalikuks intervjuu kujuneb, mõjutavad mitmed
aspektid :
Näiteks:
- päringuküsimuse sisu ja komplitseeritus,
- osapoolte isiklik suhtlemisstiil,
- infovajaja vajadused
ja ootused,
- kasutada olevad
infoallikad
Päringuintervjuu erineb tavapärasest infotöötaja ja
infovajaja vahelisest vestlusest, kuna intervjuul on oma spetsiifiline eesmärk
ja struktuur.
Päringuintervjuu käigus on infoteenindaja eesmärk teha
kindlaks:
- vajatava informatsiooni iseloom ja ulatus;
- kliendi teadmised antud
teemal;
päringu taustal olev probleem või ülesanne
(nt. õppeülesande täitmine, isiklik huvi, küsimuses orienteerumise vajadus,
töölevõtu intervjuuks valmistumine, materjali kogumine uurimistööks või artikli
kirjutamiseks jms);
- kliendi kasutuses olev ajaline
ressurss vastuse ootamiseks või teabe otsimiseks;
- kas ja kui palju on infovajaja valmis kulutama raha, juhul kui väljaprintimine või mahalaadimine, faili tellimine on tasuline teenus.
Raamatukogus või infokeskuses kohapeal asetleidev
päringuintervjuu erineb mõnevõrra kaugteeninduse vormis infoteadistuse korral
(nt telefonitsi või e-posti vahenduse) läbiviidavast intervjuust.
Päringuintervjuu kvaliteeti võivad mõjutada erinevad faktorid
- konkreetse päringu elemendid,
- infotöötaja asjatundlikkus,
- kättesaadavate infoallikate hulk jms.
Intervjuu protsessi võib vaadelda, kui probleemile
keskenduvat protsessi.
Päring on infoteadistuse protsessis infovajaja poolt
infoteenindajale esitatud küsimus või infosoov.