Projekti eesmärkide ja tulemuste analüüs

Kui projekti planeerides olid projekti eesmärgid sõnastatud hästi, sh mõõdetavalt, siis on võimalik edukalt nende täitmist hinnata. Tuleks hinnata mitte ainult seda, kas eesmärgid said täidetud, vaid ka seda, millisel määral need saavutati. Lisaks algsete eesmärkide analüüsimisele tuleks mõtestada tulemusi, milleni projektiga jõuti. Tulemustena mõistame muutusi, mida projekti elluviimine esile kutsus. Võimalik, et lisaks püstitatud eesmärkidele tõi projekt kaasa veel muid positiivseid kaasmõjusid laiemalt. Kui projekti eesmärgid hõlmavad endas muutuste loomist sihtrühmas (nt sihtrühma liikumisharjumuste muutmine), siis tuleks kaasata eesmärkide hindamisel ka projekti sihtrühma adekvaatse tulemuse saamiseks. Selleks tuleks olenevalt projekti konkreetsest eesmärgist küsida tagasisidet osalejatelt, võttes arvesse nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid aspekte.

Küsimused, millele eesmärke analüüsides vastuseid otsida:

• Kas ja mil määral said kavandatud projekti eesmärgid täidetud?
• Milliste tulemusteni jõudsite projekti elluviimisega? Kuidas?
• Millised tegevused aitasid enim kaasa projekti eesmärkide saavutamisele? Millised oleks võinud olla paremini ellu viidud?
• Mida peate suurimaks kordaminekuks / arengukohaks? 

Finantsanalüüs

Kui projekt hõlmas rahaliste vahendite kasutamist, siis tuleks hinnata nende kasutamist. Hinnata tuleks, kas planeeritud kulud vastasid tegelikkusele ning kui esines kõrvalekalded, siis neid põhjendada. Kas finantsvahendeid oli piisavalt ning kas neid kasutati ratsionaalselt? Kas kasutati piisavalt sobivaid rahastusallikaid? Kas vahendeid oleks saanud vajadusel täiendavatest allikatest leida? Kas finantside kaasamisel tehti piisavalt koostööd erinevate huvigruppide ja toetajatega? 

Hinnang meeskonnatööle

Üheks oluliseks osaks projektõppe rakendamisel on meeskonnatöö. Projekti tulemuste analüüs peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas see õnnestus - nt kuidas laabus koostöö meeskonnaliikmete vahel? Millisena nähti enda rolli meeskonnas? Millised ülesanded/tegevused õnnestusid hästi? Mida oleks saanud paremini teha? Kuidas? Milline oli tagasiside projekti osalejatelt/sihtrühmalt?

Meeskonnatöö analüüsiks leiad näidistöölehe siit.

Eneseanalüüs

Iga projektiga õpivad meeskonnaliikmed palju ja tänu ettetulevatele ootamatustele arendavad ka selliseid oskuseid, mida projekti planeerides ei osatud ette näha. Mõtestamaks ja hindamaks iga meeskonnaliikme individuaalset õpikogemust ning tööülesannete täitmise edukust, on sobiv kasutada eneseanalüüsi. Selleks võib kasutada näiteks STARR meetodit:

• S – (situation) –olukord, kus kogemus saadi 
• T – (task) – ülesanded ja rollid, mida täideti 
• A – (activities) – tegevused, mida tehti ja meetodid, mida kasutati
• R – (results) – kõige olulisemad tulemused
• R – (reflection) – analüüs, milles selguvad omandatud teadmised, oskused ja parendusvaldkonnad 

STARR meetodi kasutamiseks leiad kaks näidistöölehte siin ja siin.

Eneseanalüüsiks on sobilik ka Gibbsi reflektsiooni mudeli kasutamine, vaata ka näidistöölehte siin. Lihtsamaid eneseanalüüsi töölehtede näidiseid leiad siit ja siit.

Hinnang läbitud protsessi kohta

Lisaks võiks vanema vanuseastme puhul (gümnaasiumiaste ja kutsehariduse 4. ja 5. taseme õppes) tulemuste analüüs hõlmata ka hinnangut kogu läbitud protsessi kohta, kas individuaalselt või meeskondlikult. Protsessi hindamiseks võiks vastuseid otsida küsimustest:

• Milline oli suurim õnnestumine projektis?
• Milline oli suurim õppetund / arengukoht?
• Kas planeeritud ajakavast õnnestus kinni pidada? 
• Kas ülesanded täideti tähtajaks? 
• Kas koormus meeskonnaliikmete vahel jaotus ühtlaselt?
• Mida õppisite õnnestumistest ja ebaõnnestumistest?
• Mida saaks järgmisel korral teha paremini, et projekti paremini ellu viia?
• Kas ja kuidas on projekti võimalik edasi arendada?

Üheks heaks meetodiks siinkohal on Gibbsi reflektsiooniring, mille kirjelduse ning näidistöölehe leiad siit.