Probleemi määratlemine

Hea projekt lähtub sihtgrupi reaalsest vajadusest, aga kuidas selleni jõuda? Esmalt tuleks leida ja määratleda probleem, millele projektiga lahendust otsitakse. Õppijate suunamiseks sobiva probleemi leidmiseks on võimalik kasutada erinevaid lähenemisi. Selleks võib suunata õppijaid mõtlema probleemidele, mis neil endil hiljuti esinenud on või mida nad on ümbritsevas keskkonnas märganud. Mõtete suunamiseks võib kasutada ka ühiskonnas aktuaalseid probleeme käsitlevaid meediakajastusi või videoklippe.  

Probleemi määratlemiseks sobivad meetodid on näiteks arutelu, rühmatöö meetodid (sh suminarühm, ühistöörühm, ideid korjavad rühmad), idee- või mõistekaart, loovustehnikad (nt ajurünnak, tagurpidi ajurünnak, jutustamine ehk lugude vestmine). Vt Meetodite lühikirjeldused

Esialgne vajaduste analüüs

Järgnevalt tuleks välja selgitada, kas probleem eksisteerib ainult meie mõtetes või leiab aset ka tegelikult? Selleks tuleks viia läbi esialgne vajaduste analüüs. Tuleks otsida täiendavaid viiteid probleemi eksisteerimisele, seda võib otsida näiteks erinevatest allikatest - artiklitest, läbiviidud uuringutest või arengukavadest. Efektiivsem viis võib olla ise sihtrühma küsitleda - näiteks vajaduste kaardistamiseks e-küsitluse läbiviimise teel. Kui ideeks on lahendada koolitasandi probleemi, võib otsida viiteid probleemile näiteks koolis läbi viidud rahulolu vm uuringutest. 

Kui valitud probleem on ka sihtrühma reaalne vajadus, siis tuleks selgelt sõnastada peamine probleem, mille lahendamisele projekt keskendub. Kirjeldada tuleks, milles seisneb probleem, millele projektiga keskendutakse? Kellel esineb antud probleem? Miks? 

Üheks võimaluseks probleemi analüüsimiseks ning juurpõhjuseni jõudmiseks on viie miksi metoodika. Selleks, et probleemi juurpõhjuseni jõuda, peab küsima, miks see nii on? Vaata ka näidistöölehte, õpijuhist ja näidet viie miksi metoodika kasutamiseks. Probleemi analüüsimiseks on sobilik ka 5W1H metoodika. Vaata ka näidistöölehte 5W1H metoodika kasutamiseks. 

Projekti idee valik

Kui relevantne probleem projektiks on leitud, siis tuleks edasi mõelda, millised võiksid olla võimalikud viisid selle probleemi leevendamiseks või lahendamiseks - ehk genereerida konkreetse projekti ideid. Selleks sobivad erinevad meetodid, nt ajurünnak, ideekaart, rühmatöö meetodid, arutelu. 

Ideid projektideks võib tekkida mitmeid, mille vahelt sobiva valimine ei pruugi olla kerge ülesanne. Ühelt poolt peaks projekt looma kasu valitud sihtrühmale ja lähtuma reaalsest vajadusest, teisalt peaks see olema oluline ja jõukohane ka projekti meeskonnale, et säiliks huvi ja motivatsioon projekti ellu viia. Kui ideid on mitmeid, siis kuidas valida välja sobiv projekti idee?

Idee valikul võiks küsida meeskonnas küsimusi erinevate projekti ideede kohta:

Projekti tähenduse/väärtusega seotud küsimused

• Miks on oluline projekti ideed ellu viia?
• Millist kasu loob see sihtrühmale?
• Milline muutus leiab aset projekti idee elluviimisel?
• Milline on realistlik ja saavutatav tulem? Kas see on oluline sihtrühma jaoks?

Meeskonna motivatsiooni ja pädevustega seotud küsimused

• Miks meeskond projekti ideed ellu soovib viia?
• Mida loodate selle käigus õppida?
• Millised pädevused on meeskonnas olemas, mis toetavad projekti elluviimist?
• Kas teatud pädevustest on puudus? Kuidas plaanite puudujäägi kompenseerida?
• Kas teie huvid haakuvad projekti huvide ja vajadustega?

Kontrollküsimused aitavad leida vastust, kas meeskonnal on piisavalt motivatsiooni, tahtmist ja pädevust projekti ellu viia ning kas projekt on oluline ka laiemalt.

---

Arutle! Kuidas saad õpetajana õppijaid toetada probleemide määratlemisel ja projekti idee leidmisel. Milliseid õppemeetodeid on selleks otstarbekas kasutada?

---

  

Eesmärkide seadmine

Kui on defineeritud valitud projekti probleem, mis päriselt eksisteerib, siis sellele tuginedes sõnastatakse projekti peamine eesmärk: ehk millist muutust projektiga taotletakse ning millist kasu saab projektist sihtrühm? 

Vajadusel tuleks üldeesmärk jagada väiksemateks ning täpsemateks alameesmärkideks.  Projekti eesmärkide seadmisel tuleb lähtuda SMART mudelist, mille järgi peab sõnastatud eesmärk olema:

• Konkreetne (Specific) – suunatud kindlale tulemusele 
• Mõõdetav (Measurable) –võimaldab aru saada eesmärgi saavutamisest
• Saavutatav (Achievable) –reaalselt täidetav olemasolevate ressurssidega
• Asjakohane (Relevant) – täidetav olemasolevates tingimustes
• Ajaga seotud (Time-related) – väljendab, mis ajaks eesmärk kavatsetakse saavutada

Näiteks kui eelnevas etapis kaardistati probleemina algklassi õpilaste vähene füüsiline aktiivsus ning leiti, et selle suurendamiseks on oluline pakkuda lastele mängulisi sporditegevusi, siis tuleks nüüd edasi mõelda, mis on konkreetse projekti eesmärgiks? Meeskonnas tuleks arutleda, milline on konkreetne tulemus, kuhu tahetakse projekti lõpus välja jõuda? Antud näite puhul võib olla eesmärgiks suurendada sihtrühma ehk kooli algklassi õpilaste füüsilist aktiivsust. 

Edasi tuleks mõelda, milline on projekti ajaraamistik, mis ajaks ning kui suures ulatuses muutust täpselt konkreetse projektiga taotletakse? Kui projekt vältab näiteks läbi õppeaasta, milline on reaalne ja saavutatav tulemus sellel perioodil? Nii jõuame SMART mudeli aspekte silmas pidades võimaliku  eesmärgi sõnastuseni:

Koduküla kooli algklassi õpilaste füüsiline aktiivsus on kasvanud spordiaasta projekti mänguliste tegevuste kaudu õppeaasta lõpuks keskmiselt 2 tunni võrra nädalas, et suurendada õpilaste heaolu ja vähendada ülekaalulisust.

Vaatleme järgnevalt eesmärgi sõnastust läbi erinevate SMART mudeli aspektide.

• Konkreetne (Specific) – suunatud kindlale tulemusele: Selle aspekti puhul tuleb silmas pidada, et eesmärk sisaldaks lühidalt mida, kuidas ja miks projektiga taotletakse? 

• Mida? Millist muutust projekti elluviimisega taotletakse? …füüsiline aktiivsus on kasvanud …

• Kuidas? Kuidas soovitud muutus saavutatakse? … spordiaasta projekti mänguliste tegevuste kaudu …

• Miks? Miks on antud muutuse saavutamine oluline sihtrühma jaoks? Milline on mõju? … et suurendada õpilaste heaolu ja vähendada ülekaalulisust.…

• Mõõdetav (Measurable) – võimaldab aru saada eesmärgi saavutamisest.

Selleks, et eesmärk oleks mõõdetav, on oluline seada mõõdik ehk indikaator, mis võimaldaks projekti lõpus hinnata eesmärgi saavutamist. 

Koduküla kooli algklassi õpilaste füüsiline aktiivsus on kasvanud spordiaasta projekti mänguliste tegevuste kaudu õppeaasta lõpuks keskmiselt 2 tunni võrra nädalas, et suurendada õpilaste heaolu ja vähendada ülekaalulisust.

Kui projekti alguses ning lõpus mõõdetakse sihtrühma liikumisharjumusi, on võimalik projekti lõpus hinnata, kas eesmärk saavutati. Kui tegemist on pikemaajalise projektiga (näiteks läbi kooliaasta vältav), siis võib seada eesmärgi monitoorimiseks väiksemaid mõõdetavaid elemente, mida on võimalik kasutada vahehindamistel, seada näiteks poolaastaks sobivad indikaatorid ning kontrollida nende täitmist, et vajadusel disainida projekti kulgu ning korrigeerida tegevusi.

Saavutatav (Achievable) – reaalselt täidetav olemasolevate ressurssidega

Siinkohal tuleks analüüsida, kas projekti kavandatud tegevused on piisavad eesmärgi saavutamiseks - näiteks kui projekti raames on ressurssi kavandada üks liikumist propageerivat üritus, siis kas see on piisav kujunenud harjumuste muutmiseks? Kui see on ebarealistlik, siis tuleb eesmärki kohandada või kavandada juurde asjakohaseid tegevusi eesmärgi täitmiseks.

Asjakohane (Relevant) – täidetav olemasolevates tingimustes

Siinkohal tuleks analüüsida, kas eesmärk on asjakohane - kas see tuleneb sihtrühma tõelisest vajadusest? Millised on viited probleemi eksisteerimisele? Kuidas haakub eesmärk sihtrühma vajadustega?

Ajaga seotud (Time-related) – väljendab, mis ajaks eesmärk kavatsetakse saavutada

Koduküla kooli algklassi õpilaste füüsiline aktiivsus on kasvanud spordiaasta projekti mänguliste tegevuste kaudu õppeaasta lõpuks keskmiselt 2 tunni võrra nädalas, et suurendada õpilaste heaolu ja vähendada ülekaalulisust.

Antud sõnastuses on ajastatud projekti eesmärgi saavutamine õppeaasta lõpuks. Veelgi täpsem oleks määrata konkreetne kuupäev, millal tehakse lõppjäreldused ning projekti edukust hinnatakse. 

Tähelepanu tuleks pöörata, et eesmärgid ning projekti tegevused ei läheks omavahel sassi. Õppijal võib olla alguses keeruline neid eristada.  Näiteks kui meeskonna üheks projekti tegevuseks on spordivõistluse korraldamine, ei ole see projekti eesmärgiks. Antud näite puhul võib probleem, eesmärk ja projekti peamine tegevus jaotuda vastavalt:

Probleem - õpilaste vähene füüsiline liikuvus, mis vähendab õpilaste heaolu ning suurendab ülekaalulisusega seotud terviseriski

Eesmärk - õpilaste füüsilise aktiivsuse suurendamine

Projekti tegevus - spordivõistluse korraldamine

Samuti tuleks läbi mõelda, kuidas on võimalik hinnata, kas antud eesmärgid täideti. See on vajalik nii projekti lõppfaasis kui ka võimalikul vahehindamisel.

Antud näite puhul, kui probleem ilmnes näiteks koolis läbiviidud uuringust, kus on andmed sihtrühma liikumisharjumuste kohta, piisab tulemuslikkuse mõõtmiseks projekti perioodi lõpus (vajadusel ka vaheetapil) läbi viidavast küsitlusest. Kui aga liikumisharjumust eelnevalt kaardistatud ei ole, võib olla vajalik enne projekti algust uurida sihtrühma, viies läbi näiteks küsitluse, et hiljem muutust paremini mõõta.

Lähtuvalt projekti eesmärkidest tuleks suunata õpilasi mõtlema sellele, millised on võimalused ja sobivad meetodid eesmärkide saavutamise hindamiseks. Kas selleks on vaja läbi viia miniuuring, küsitleda projektis osalejaid või sobivad muud võimalused. Õpetaja rolliks on suunata õpilast sobivate meetodite kasutamisel, mis võivad lähtuvalt projektide eripäradest erineda.