Konstruktivistlik õpikäsitus on ka nüüdisaegse õpikäsituse alustalaks. Projektõpe on sobiv õpistrateegia selleks, et kavandada õppeprotsess, mis vastaks nüüdisaegse õpikäsituse aluspõhimõtetele. 

1. Traditsioonilise õpikäsituse puhul peetakse probleemiks, et õpitav ei ole seotud päriseluga ning õppeprotsess ei lähtu õppijast. Projektõppega on võimalik keskenduda õppija vajadustele ning huvidele. Õppimine toimub päriselulises keskkonnas, kui lahendatakse probleeme või viiakse ellu projekte, mis nõuavad praktiliste ja eluliste oskuste rakendamist. Nii seostatakse ka õpitud teooriat paremini eluliste situatsioonidega.
2. Traditsioonilise õpikäsituse puhul ei pöörata piisavalt tähelepanu enesejuhtimise ja koostööoskuste arendamisele. Projektõppe korral on oluline õppimine meeskonnas, kasutatakse rühmapõhiseid lähenemisi, mis toetab suhtlemis- ja koostööoskuste arengut, loob positiivseid suhteid ja võrgustikku. Andes õppijale õppeprotsessis rohkem autonoomsust, arenevad enesejuhtimise oskused. Ainekesksuse ning konkreetse õpitava teema/teadmise asemel on fookuses õppeprotsess tervikuna. Õpitakse tegevuse käigus, omandades erinevaid kogemusi ja oskuseid.
3. Õppija huvist lähtuvalt õppeprotsessi disainimine tõstab nende õpimotivatsiooni ja huvi. Rühmapõhine õppeprotsess loob aluse koostööks ning projektõppe puhul toetaja ja juhendaja, samuti kaasõppija rollis olev õpetaja loob toetava õhkkonna ning suhte õppijatega. Koostööd tehakse ka väliste partnerite ja organisatsioonidega, mis muudab õpikeskkonna mitmekülgsemaks ning toetab õpimotivatsiooni kasvu.

Muutus õppeprotsessis nõuab aga erinevat lähenemist õppimisele ja õpetamisele. Traditsioonilised meetodid ei taga siinkohal tulemust. Oluline on, et õppija oleks aktiivne õppeprotsessis osaleja. Traditsiooniline klassiruum, kus õpetaja vahendab teadmisi, peab asenduma avatud õpikeskkonnaga, kus on võimalik töötada rühmas, arutada reaalseid probleeme ja otsida neile lahendusi. 

Taolise lähenemise puhul on keskmes õppijakeskne õppeprotsess, sh individuaalne areng. Seetõttu võib õpikogemus eri õppijatel võib olla väga erinev, lähtuvalt nende enda õpieesmärgi püstitusest, varasematest teadmistest ja kogemustes. Piltlikult öeldes, ei õpita enam üht ja ainsat tõde ja teadmist, et tehte 1+1 õige vastus on 2, vaid õppeprotsess on dünaamiline ning Mari õpikogemus võib erineda sootuks Jüri omast. Kui Mari õppis projektõppe käigus paremini aega planeerima, täites mitut olulist ülesannet tähtaegselt, siis Jüri võis õppida paremini suhtlema, näiteks projekti jaoks vajalikke koostööpartnereid otsides. Nii on võimalik iga õppija arengupotentsiaali võimestada.