Meetodite lühikirjeldused
5W1H metoodika (nn Kiplingi meetod) on probleemide selgitamisele ja mõistmisele suunatud metoodika. See meetod seisneb kindlat tüüpi küsimuste esitamises, mis võimaldavad selgust saada probleemi olemusest ja märgata võimalikke lahendusi. Küsimused on järgmised:
- Kes (who) - Kes on probleemiga seotud?
- Mida (what) - Mida iga osapool tahab saavutada? Mida tahan saada?
- Millal (when) - Millal probleem avaldub? Millal ei avaldu? Millal võimendub?
- Kus (where) - Kus probleem asub? Kus probleemiga tegeleda?
- Miks (why) - Miks probleem on olemas? Miks mina olen probleemiga seotud?
- Kuidas (how) - Kuidas probleemi puhul käituda? Kuidas probleem mind mõjutab? Kuidas lahendada?
Ajurünnak on tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid aktiivselt leidma arutatavale probleemile võimalikult palju erinevaid lahendusi. Ajurünnak võib olla kirjalik või suuline. Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ning kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.
Ajurünnaku 6-3-5 tehnika. 6 osalejat – 3 ideed - 5 minutit. Iga osaleja sõnastab oma lehele probleemi ja annab paberi edasi järgmisele osalejale. Järgmine osaleja kirjutab sinna oma kolm ideed probleemi lahendamiseks (5 minuti jooksul, 6-10 sõna) ja annab paberi edasi järgmisele osalejale jne.
Aruanne on kogemusliku õppimise meetod. Aruanne aitab keskenduda läbielatule ja seda süsteemselt esitada. Meetod eeldab, et esmalt tuleb hankida kogemus. See võib olla mistahes kogemus: projekti plaanimine ja läbiviimine, praktika, õppekäik, mingi praktilise töö või õppeülesande sooritamine jne. Aruandes esitatakse struktureeritud informatsioon tehtu kohta. Kogetut analüüsitakse, arutletakse, milline kogemus see oli, milline tähendus sündmusel õppija jaoks on ja mida sellest õpiti.
Arutelu / juhitud arutelu. Arutledes väikeses rühmas avaldavad õppijad oma arvamust käsitletava teema kohta, kasutades alusena oma kogemusi, loetud õppematerjale, abimaterjale või erinevaid infoallikaid. Õppijaid motiveeritakse osalema nii õpetaja poolt esitatud küsimustele vastates kui ka ise õpetajale ning kaasõppijatele küsimusi esitades.
Esitlus. Individuaalsete ja rühmatööde esitlemine võib toimuda mitmel viisil (suuline esitlus, poster, makett, lavastused, pressikonverents), ent selle korraldus (kuidas? kes? kui kaua?) on oluline kokku leppida kohe protsessi alguses. Esitlustest on väga oluline teha kokkuvõtteid, üldistusi ja järeldusi.
Ideekaart (mõttekaart, mind map) on visuaalset ideede ja nende seoste visuaalne esitusmeetod, mis soodustab mõtlemist ja seoste nägemist. Ideekaart toetab ideede genereerimist, samuti saab selle abil kuuldud, nähtud või loetud informatsiooni korrastada ning ülevaatliku tervikpildi luua. Ideekaardi koostamisel võib kasutada erinevaid kujundeid: harupuud, maja, geomeetrilisi kujundeid, püramiidi, treppi, joonistusi jne.
Ideid korjavad rühmad (round robin) on rühmades läbiviidava ajurünnaku meetod. Õpilased moodustavad kuueliikmelised rühmad. Õpetaja esitab probleemi ja selgitab protsessi. Õpilaste ülesandeks on välja pakkuda ideid, ilma et kedagi katkestataks või kritiseeritaks. Õpilased pakuvad ideid välja päripäeva, igaüks ühe idee, mis pannakse kirja. Enne lepitakse kokku, kes ideed üles kirjutab, ning samuti lepitakse kokku ajalimiit ja see, kui mitu ringi tehakse. Ideid korjavad rühmad võimaldavad kõigil võrdselt osaleda, sest igaüks peab ideid välja pakkuma. Kui ülesanne on selge, saab seda läbi viia väga lühikese aja jooksul (nt 5 minutit).
Juhtum. Juhtumi uurimisel esitatakse alustuseks teemaga seotud situatsioonikirjeldused, tekstid, videod, slaidiprogrammid, jutustused ilma otsustusteta või hinnanguteta. Juhtumi lähemaks uurimiseks püstitatakse probleem(id). Juhtumit analüüsitakse, jõudes seeläbi lähemale mõistmisele, kuidas õpitut praktiliselt rakendada.
Jutustamine e lugude vestmine. Jutustamise käigus edastavad õppijad üksteisele informatsiooni, esitatavad küsimusi, avaldavad arvamusi. Jutustada võib mingitest sündmustest, kogemustest, õppekäikudest, uute teadmiste otsimisest, läbitöötatud infoallikatest jne. Jutustuse jaoks antakse kindel aeg, soovitatavalt 3-5 minutit. Jutustusele järgnevad küsimuste esitamine ja diskussioon.
Meeskonnatöö. Meeskond on inimeste grupp, kelle oskused ja teadmised täiendavad üksteist. Meeskonna liikmed on end võrdselt sidunud ühise eesmärgi saavutamiseks tehtava tööpingutusega ja neil on ühine vastutus tulemuse eest. Meeskonnal võib olla valitud juht, aga juhi ülesanded võivad olla ka jagatud. Meeskonnatööks sobivad kõik loovad ühistöömeetodid.
Mõistekaart (concept map, knowledge map) on graafiline meetod teadmiste korrastamiseks, süstematiseerimiseks ja esitamiseks. Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt. Kaart koosneb mõistetest (sõnadest), mis on tavaliselt ümbritsetud ringidest või kastidest ja joontest, mis ühendavad erinevaid mõisteid.
PEST-analüüs on üld- ehk makrokeskkonna analüüsimeetod, mida kasutatakse organisatsiooni või piirkonda mõjutavate tegurite analüüsimisel. PEST on akronüüm, mis tuleneb inglisekeelsetest terminitest: P nagu political factors (poliitilised mõjutegurid); E nagu economic factors (majanduslikud mõjurid); S nagu social factors (sotsiaalsed mõjurid); T nagu technological factors (tehnoloogilised mõjurid). Vajaduse korral võib kasutada ka PESTLE-analüüsi, mille puhul lisanduvad L nagu legal factors (juriidilised mõjurid) ja E nagu environmental factors (keskkonnamõjurid).
Poster on esitluse meetod, mille puhul esitlus paigutatakse etteantud suurusega (A1, A2) või vabalt valitud suurusega pinnale. Poster kujundatakse loovalt, selgelt esitatud sõnumiga ja loetava tekstiga. Posteri tüüpilised elemendid on köitev ja sisukas pealkiri, autorite nimed, sisu, joonised, graafikud, fotod, viited ja allikad. Postrit saab kujundada ka slaidile (PowerPoint) või muude digivahenditega, näiteks https://www.canva.com
Rühmatöö meetodid. Rühmatöö puhul otsitakse püstitatud probleemidele ühiselt lahendusi. Iga rühma liige annab individuaalse panuse töö õnnestumisse ja vastutab ühistöö tulemuste eest. Rühmatöö tulemust tavaliselt esitletakse: rühmatöö lõpeb kas kirjaliku ettekande, ühiselt sõnastatud seisukohavõtu, probleemilahenduse esitluse vms kokkuvõttega. Rühmatööle annavad hinnangu rühma liikmed, juhendaja või teised rühmad.
SMART mudel on mõõdetava eesmärgi sõnastamise mudel. SMART mudeli järgi peab sõnastatud eesmärk olema:
- Konkreetne (Specific) – suunatud kindlale tulemusele
- Mõõdetav (Measurable) –võimaldab aru saada eesmärgi saavutamisest
- Saavutatav (Achievable) –reaalselt täidetav olemasolevate ressurssidega
- Asjakohane (Relevant) – täidetav olemasolevates tingimustes
- Ajaga seotud (Time-related) – väljendab, mis ajaks eesmärk kavatsetakse saavutada
STARR meetodit kasutakse eneseanalüüsi koostamiseks järgmiselt:
- S – (situation) –olukord, kus kogemus saadi
- T – (task) – ülesanded ja rollid, mida täideti
- A – (activities) – tegevused, mida tehti ja meetodid, mida kasutati
- R – (results) – kõige olulisemad tulemused
- R – (reflection) – analüüs, milles selguvad omandatud teadmised, oskused ja parendusvaldkonnad
Suminarühm (vestlusgrupp, buzz groups) on paindlik meetod, mida saab hõlpsalt kohandada enamiku õpetamissituatsioonidega. Suminarühmas toimub teemakohane arutelu etteantud aja jooksul 3-4 (vahel ka 6) liikmega rühmades. Rühmadel palutakse mõne minuti jooksul vahetada mõtteid konkreetse küsimuse üle, arutleda nähtuse või juhtumi teemal või pakkuda probleemile lahendusi. Suminarühma arutelu on tavaliselt lühike (5-10 minutit).
SWOT-analüüs. SWOT-analüüsi abil püütakse leida ja analüüsida konkreetse probleemi erinevaid külgi. Meetodit võib kasutada mistahes probleemidele lahenduse leidmiseks. Meetodit saab kasutada näiteks oma oskuste hindamisel või hetkeolukorra analüüsimisel ja hindamisel, ettevõtte tegevuse analüüsil ja hindamisel jne.
Erinevate faktorite väljatoomiseks kasutatakse nelja välja süsteemi: S nagu strengths (tugevused; W nagu weaknesses (nõrkused); O nagu opportunities (võimalused) ja T nagu threats (ohud). Tugevused ja nõrkused on uuritava sisemised tegurid ning võimalused ja ohud välised tegurid.
Järgneb analüüs, mille käigus selgitatakse, kas ja kuidas saaks mõnda negatiivset mõju muuta positiivseks või neutraalseks. Samuti püütakse leida viise, kuidas tugevusi ja võimalusi maksimaalselt ära kasutada.
Tagurpidi ajurünnak. Tagurpidi ajurünnakuga genereeritakse ideid, kuidas probleemi kindlasti ei saaks lahendada ning siis pööratakse need lahendused ümber.
Viis miksi. 5 MIKSI- metoodikat nimetatakse ka probleemi analüüsi metoodikaks ja selle abil on võimalik välja selgitada, mis on meie ees seisva probleemi/ väljakutse algallikas, s.o tegelik põhjus (edaspidi juurpõhjus). Et mingi probleemi või juhtumi juurpõhjuseni jõuda, peab küsima, miks on see nii? Juurpõhjust otsides on vajalik keskenduda protsessile, mitte isikutele, kes on probleemiga seotud. Kui juurpõhjus on teada, saab alustada probleemi lahendamisega.
Ühistöörühm. Ühistöörühmades (syndicate groups) antakse igale rühmale ülesanne (nt probleem või juhtum), mis on plaanitud nii, et selle lahendamisel saab toetuda nii õppematerjalidele kui ka õpilaste igapäevaelu kogemustele, mis tagab, et igaüks saab kaasa rääkida. Iga ühistöörühm teeb oma arutelust kokkuvõtliku esitluse. Pärast esitlusi teeb õpetaja kokkuvõtteid, toob välja olulise uue teadmise ja tüüpilised vead, annab järgneva ülesande või vajadusel lisamaterjale või viiteid.