Väravavahil on peale värava kaitsmise väga oluline roll ka oma võistkonna mängu ülesehitamisel ja rünnakute alustamisel. Sellises olukorras on väravavahi ülesanne visata või lüüa pall mängu esimesel võimalusel ja turvaliselt. Õigeaegne sööt või vise kaaslasele võib olla võistkonnale heaks võimaluseks kiire rünnaku alustamiseks ja värava löömise olukordade tekitamiseks. Tuleb arvestada, et sööt või väljavise peab jõudma võistkonnakaaslaseni võimalikult mugavalt - kaaslasel peab olema enda ümber vaba ruumi ja pall peab jõudma temani nii, et ta seda kohe ei kaotaks. Samas on olukordi, kus palli peab mängu panema pika söödu või viskega, et mitte võtta riske palli kaotusega vastastele enda värava lähistel. Enamik palle pannakse mängu, väljaku äärte poole, kus on vähem vastaseid ja kaaslastel on lihtsam avaneda.

Palli mängupanemise viisid on järgmised:

• alt käega veeretamine
• ülevalt käega viskamine ehk üleõla vise
• käest poolpõrkega löök jalaga
• käest löök jalaga
• veereva/seisva palli löömine

Väravavahi positsioon väljakul on alati selline, kus on võimalik näha kogu väljakut. Seepärast on tavaliselt väravavahid need mängijad, kes juhendavad oma võistkonnakaaslasi pidevalt ja kogu mängu jooksul. Hea ja õigeaegne juhendamine aitab varakult ära hoida ohtlike olukordade tekkimist väravale. Selleks peab väravavaht teadma, millise taktikaga mängib tema võistkond ja teadma ka eri positsioonide ülesandeid mängusituatsioonides. Käsklused kaaslastele peaksid olema selged ja lühikesed, samas aga rahulikud. Mõnikord on vaja juhendada ka nõudlikul või käskival toonil. Väravavahi jaoks on oluline ka kaasmängijate kiitmine olukordades, kus nad on suutnud juhendamise ja käskluste abil ära hoida ohtliku olukorra tekkimise.

Väravavahi põhilised käsklused on - kata, üles, alla, keera, võta, suuna paremale/vasakule, püsi (ees), löö, taga, üksi, klaariks, jäta, mängi.

Mängu lugemine

Mängu lugemisele annab palju kaasa, kui teatakse võistkonna taktikat ja eri positsioonide ülesandeid mängusituatsioonides. See aitab väravavahil palju mänguolukordi ette aimata ja anda juhiseid õigel ajal. Väravavahi ülesanne ei ole ainult palli jälgimine väljakul, vaid tal peaks olema ülevaade ka oma võistkonnakaaslaste ja vastaste asukohtadest väljakul ning nende liikumistest ja liikumissuundadest. Nagu väljakumängijad, nii ei saa ka väravavaht lubada endale tähelepanematust kogu mängu vältel. Mida tähelepanelikum ja teadlikum on väravavaht võistkonna taktikast, seda kergem on tal ette aimata olukordi, mis mängu jooksul võivad tekkida.

Positsioonivalik

Väravavahi õigel positsioonivalikul on väga suur mõju tema mängule. Positsioon peab olema selline, et värav oleks kogu aeg kaitstud ja et kontrolli all oleks võimalikult suurt osa väravaesisest alast. Õige asetumise korral on kergem ära lõigata läbisööte kaitsjate selja taha (tuleb jälgida kaitseliini) ja löökide puhul teeb see vastasel värava löömise raskeks (tuleb liikuda löögile vastu ja lööginurk väikseks muuta). Löökide puhul peaks väravavaht asetsema palli ja värava keskjoone vahel. Äärtest tulevate tsenderduste puhul tuleb arvestada:

• palli kaugust otsajoonest
• palli kaugust eespostist
• mängija kiirust ja pallivaldamist.

Soovitused

• mitte minna eespostist kaugemale, kui pall on ääres ehk küljejoone juures ( värav kaob ära)
• mitte võtta positsiooni arvamise peale - positsioonivalik peab toimuma palli asukoha järgi
• olukorras, kus pall on vastaste poole peal, ei tohi olla liiga värava joone peal (ei jõua kaitsjatele appi)
• olukorras, kus pall on vastaste poole peal, ei tohi väravast liiga kaugele välja tulla, millega võib kaasneda löök/tõste üle pea.

Läbisöödud (söödud kaitsjate selja taha) ja üks-üks-olukorrad

Väravavaht peab positsioneeruma kaitseliinist lähtudes ja olema valmis mängu sekkuma tekkinud olukorra kohaselt. Ta peab tõrjuma/püüdma pealelööke oma väravale ja vajadusel sekkuma mängu väravast välja liikudes, et takistada vastaste ründajat. Sellistes olukordades on oluline hea juhendamine. Kui tekib vajadus väravast väljuda, siis tuleb sellest märku anda ka oma kaaslastele, hüüdes "mina". Selline tegutsemine annab kaaslastele teada, et väravavaht on väravast väljunud, värav on "kaitseta" ja keegi neist peaks liikuma väravavahi selja taha väravasse, et teda julgestada. Väravast tuleb väljuda enesekindlalt ja ei tohi poolele teele kõhklevalt seisma jääda.

Nõuanded -

• üks-üks olukorras ei tohi väravavaht teha otsustavat sammu, vaid jätma selle ründajale
• alati tuleb seista palli ja värava keskjoone vahel
• tuleb püsida jalgadel ja hoida tasakaalu
• vastasele tuleb vastu liikuda ja ta blokeerida (võimalikult kaua tuleb püsida vastasel ees)
• lööginurka peab vähendama ründajale vaikselt vastu liikudes
• võimalusel tuleb ründaja suunata ääre poole.

Tsenderdused

Väravavaht peab proovima aimata, kustkohast ja millal tsenderdus võib tulla ning selle järgi valima parima (lähte)positsiooni. Tsenderduste puhul tulevad väravavahile kasuks sellised omadused nagu palli suuna, lennukaare ja liikumiskiiruse äraarvamine. Palli liikumise järgi on vaja valida ka väravast välja tulemise viis ja suund ning teha kiire otsus, kas palli võib

• püüda (õhust kahe käega, sülle)
• tõrjuda (rusikaga), kui püüda ei ole võimalik
• suunata ehk muuta palli liikumise suunda (ühe käega, kahe käega), kui püüda

ei ole võimalik.

Palli püüdmisel/tõrjumisel ei tohi kaotada tasakaalu. Vaba põlve tõstmine aitab tõukele kaasa ja tagab kõrgemale hüppamise ning samas kaitseb ka väravavahti. Pall tuleb kätte saada võimalikult kõrgemas punktis. Siinkohal on jällegi tähtis kaaslastele info andmine - "mina", "jäta" jne - et väravavaht on lahkunud väravast. Väravast väljatulekutel tuleb julge olla, aga mitte hulljulge. Ei tohi kõhklema lüüa - ma otsuses tuleb kindel olla ja lõpuni minna.

Kõige tähtsam osa tsenderduste puhul on otsustada, kas lahkuda väravast, kuidas seda teha ja kuidas püüda/tõrjuda palli. Julgus ja otsustavus on need omadused, mis aitavad väravavahil leida oma füüsiliste võimete piirid ja tunnetada oma oskuste taset.

Karistuslöögid

Karistuslöökide korral on väravavahile kõige suurem oht kiire palli mängupanek vastaste poolt. Siin on vaja kiiresti organiseerida oma värava kaitsmine ja samas ei tohi palli silmist kaotada. Kiiresti on vaja hakata organiseerima müüri, kontrollides ise samal ajal olukorda trahvikastis ja selle ümbruses ning muidugi ka palli. Ei tohi hakata müüri õigesse kohta paigutama enne kui kohtunik on andnud märku, et mäng jätkub pärast vilet. Kuni kohtunik ei ole sellist märguannet andnud, tuleb püsida värava keskel ja olla valmis kiireks lahtimänguks või löögiks väravale. Kui kohtunik on andnud märku, et mäng jätkub pärast vilet, alles siis võib liikuda värava posti juurde ja hakata paigutama müüri õigele kohale.

Juhtnöörid -

• müüris peaks 1,5 meest üle palli olema
• juhiste edastamine peab olema selge
• müüri tuleb panna nii palju mängijaid, et pall oleks näha (mitte rohkem)
• tuleb olla tähelepanelik ja jälgida ka vastaste liikumisi
• tuleb selgusele jõuda, kas lööja on vasaku- või paremajalgne
• kas löök tuleb otse väravale või ümber müüri
• tuleb olla selles väravapoolses nurgas, kus ei ole müüri ees - ei tohi minna arvama löögisuunda.