Palli peatamine ehk surmamine tallaga on kõige lihtsam viis ja sellest tuleb ka alustada. Olenemata sellest, kas on tegemist maast veereva või õhust tuleva palliga, tuleb jalg panna palli peale hetkel, kui ta jõuab mängijani. Õige hetke tabamiseks peab arvestama palli liikumise kiirust, mis nõuab head koordinatsiooni.

Kui mängija oskab palli liikumise kiirust arvestada, saab hakata õppima teisi palli peatamise viise. Siseküljega palli surmamisel peavad tugijala varbad vaatama palli suunas, kusjuures keharaskus on tugijalal. Tugijala pöid ja palli vastuvõtva jala pöid moodustavad täisnurga nagu sisekülje söödu puhul. Jalg liigub pallile vastu ja alustab tagasiliikumist palliga kohtumise hetkel. Tagasiliikumine aeglustub ja lõpuks jääb pall tugijala kõrvale.

Õhupallide puhul pannakse sisekülg palli peale hetkel, kui pall puudutab maad. Palli ülalt surmamisel on kaks etappi: kõigepealt on vaja pall edukalt õhus peatada, et ta jääks mängija kontrolli alla. Seejärel peab jalge ette kukkuva palli surmama või siis liikumisele kaasa võtma.

Jalapealsega palli surmamisel kehtivad samad reeglid, mis sisekülje puhul. Jalg liigub pallile vastu ja siis koos palliga tagasi. Tugijalg on alati põlvest kõverdatud ja pöid vaatab palli liikumise suunas. See on oluline kõigi palli surmamiste puhul. Palli peab hoolsalt jälgima - pilk olgu ikka pallil. Palli saab peatatada ka põlvega. Selleks on eriti sobiv põlve pealmine osa, mis on pehmem ja sobivam palli surmamiseks. Põlve alumine osa on kõvem ja seda kasutatakse palli löömiseks. Põlvega palli surmamisel peab jala viima natuke tahapoole, kusjuures põlv on suunatud maha - siis kukub pall kenasti ette. Kui reis on maaga paralleelne, siis põrkab pall üles.

Rinnaga saab palli peatada kahel moel -

• mõlemad jalad on maas ja põlvedest kõverdatud (jalad on nagu vedrud). Õlad on ette viidud, rind sissepoole kumer. Hetkel, kui pall saab kontakti rinnaga, annab keha järele.

Kui tahetakse pall otse jalge ette maha võtta, peab keha olema palliga kontakti ajal kergelt ette- ja allapoole kaldu. Siis kukub pall jalge ette, kus ta tuleb jalaga surmata.

• palli rinnale võtmine kergel hüppel.

Rinnaga palli vastuvõtmisel saab seda ka liikumisele kaasa võtta. Kontaktil palliga peab pöörama vasakule või paremale sõltuvalt sellest, kummale poole peab liikuma. Aga alustamiseks on lihtsam viis ikka jalad maas hoida.

Palli saab peatada ka peaga. Kaks jalga on maas, aga tugijalg eespool, kuna tagumine jalg on kannast üleval. Keha raskus on mõlema jala vahel võrdselt jaotunud. Otsaesine on palli suunas. Pärast kontakti palliga lastakse end põlvedest alla ja kael tõmbub tahapoole. Nii on võimalik pall sujuvalt vastu võtta.