Palli kontrollimisel/triblamisel kasutatakse kõige sagedamini jala sisekülge. Oluline on tabada palli õige kohaga. Tugijalg peab olema palli kõrval ja suunatud sinna, kuhu löögijalg palli tõukab. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et löögijalg palli saadaks. Siseküljega vedamisel peaks palli puutuv jalg olema tugijala suhtes 90 kraadise nurga all ja jala tald maapinna suhtes paralleelne.

Välisküljega palli kontrollimisel/triblamisel on mõlemad jalaotsad ühes suunas ja väliskülg on ettepoole pööratud. Välisküljega vedamisel peaks palli puutuva jala pöid olema suunatud nurga all maapinna suunas.

Jalapealsega veetakse palli otseliikumise korral. Oluline on tabada palli õige kohaga. Kuna jalapealse pind on väike, kasutatakse sageli otseliikumisel ka jala sisekülge. Palli puudutava jala pöid peab igasuguse kontakti korral palliga olema parajalt pinges (jäik), et palli lüües liiguks pall ettepoole ja jalalaba ei tohi järgi anda.

Palli kontrollimisel on tähtsaim, et pall teeks seda, mida mängija tahab. Selleks tuleb õppida kasutama mõlemat jalga. Palli valdamist peaks alustama tihedamate puudete arvuga - oluline on, et palli hoitakse võimalikult enda juures, mis võimaldab vajadusel iga hetk palli peatada või koos palliga suunda muuta. Õppimise käigus tuleb järk-järgult vähendada puudete arvu. Mängija peab suutma märguande peale kohe palliga koos peatuma.

Palli kontrollimiseks „väiksel alal", kus ruumi on vähe ja vastaseid palju, tuleb iga sammuga palli puutuda. See tagab palli kontrollimise, mis võimaldab iga hetk teha suunamuutusi.

Palli kontrollimiseks „suurel alal", kus ruumi on rohem, võib palli pikemalt endast lahti lükata. Iga sammu peal ei pea pallipuudet tegema. Tuleb teha just selline puude, mis võimaldab jõuada esimesena pallini - selleks peab jälgima, kui kaugel on lähimad vastased. Kui ruumi on palju, saab palli lükata kaugele ette - see võimaldab joosta pika maa ilma pallita. Ilma pallita liikumine on kindlasti kiirem kui koos palliga.