4. Võistlusjuhend
Võistlusjuhendi koostamine on iga ametliku võistluse organiseerimise ja läbiviimise aluseks. Alljärgnevalt toome välja põhipunktid, mis peavad olema kajastatud igas juhendis. Tuleb meeles pidada, et mida tähtsam on võistlus, seda üksikasjalikumalt on fikseeritud kõik võistlusega seonduv. Näit. Eesti Naiste Meistriliiga 2010/2011. aasta korvpalli juhend on lahti kirjutatud 28 leheküljel, kus on sätestatud 14 pea- ja 51 alapunkti.
Esmalt tuleb juhendi koostamisel kirja panna võistluse nimi ja spordiala. Võtame näiteks Tallinna Ülikooli 2011 .aasta meistrivõistlused korvpallis.
1.
Võistluse eesmärk ja ülesanne - tuleb lahti kirjutada,
mis on võistluste eesmärk ja ülesanded. Antud näite puhul - selgitada TLÜ
2011.a. parimad korvpallimeeskonnad. Ülesandeks võib olla korvpalli arendamine
ja propageerimine TLÜ üliõpilaskonna seas, meisterlikkuse tõstmine, spordiharrastuse aktiviseerimine läbi
korvpalli mängimise jne.
2. Aeg ja
koht - millal
ja kus täpselt võistlused toimuvad. Võistluspaiga aadress, telefoni numbrid,
meili aadress jne.
3. Juhtimine
- missugune
organisatsioon on peakorraldaja, kes teda esindab ja kelle poole pöörduda
küsimuste kerkimisel. Konkreetse isiku/te kontaktandmed (aadress,telefoni
numbrid,meili aadress).
4. Osavõtjad - selgitatakse, kellel ja missugustel tingimustel
lubatakse osaleda (vanus, tase jne.). Meie näite puhul
üliõpilased/doktorandid/õppejõud jne.
5. Võistluste
süsteem - selgitatakse täpselt antud võistlustel rakendatavat süsteemi ja täpsustatakse vajadusel tingimusi ( mängu
ajaline kestvus,parem mitmest geimist jne.)
6. Paremusjärjestuse
selgitamine - see on juhendi üks
olulisemaid punkte, sest siin selgitatakse,
kuidas hinnatakse võitu, kaotust ja võistlustest loobumist. Seejärel
käsitletakse paremusjärjestuse määramist olukorras, kus kaks, kolm või enam
võistkonda saavad ühe palju punkte.
7. Autasustamine - märgitakse ära missuguste auhindadega (karikas, diplom jm)
paremaid võistkondi ja nende mängijaid autasustatakse. Tavaliselt on
fikseeritud ka autasustatavate (treenerid,mängijad,abipersonal) arv.
8. Majandamine - tuuakse välja, missugused kulutused tuleb võistlustest osavõtu korral tasuda ja
mis kuupäevaks.
9. Registreerimine - fikseeritakse, mis kuupäevaks täpsel, mis vormis
tuleb esitada võistkonna ja mängijate
nimeline ülesandmine. Selgitatakse, kas pikemalt kestva võistluse käigus on
võimalik teha lisaregistreerimisi ja mis tingimustel see toimub jm.
10. Üleskerkinud küsimuste lahendamine - määratakse ära, kes
lahendab võistluste organiseerime ja läbiviimise käigus üleskerkinud küsimused ja missugused on
tingimused nende esitamiseks ja lahendamiseks (näit. protesti esitamine,
tagatismaks, selle tagastamise/mittetagastamise tingimused).
Lisaks eeltoodule võib juhendis olla veel ka täiendavaid punkte. Üldjuhul kehtib madalamal tasemel korraldatavatel võistlustel põhimõte - mida lühem juhend, seda parem. Kõige olulisemad punktid eespool esitatud juhendi koostamise näidises on 4, 5 ja 6. Võimalike üleskerkivate probleemide ennetamist silmas pidades peavad need olema sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt mõistetavalt.