Põrgatamine on korvpallis ainus palliga liikumise võimalus ja on üks tähtsamaid põhioskusi. Paigalt põrgatamise alustamiseks peab mängija seisma põlvedest kõverdatud jalgadel, õlad on natuke ette kallutatud, selg sirge, pea tõstetud, vaade ees ja palli hoitakse vöö kõrgusel keha lähedal. Sellest asendist viiakse pall põrkesse - põrgatav käsi pööratakse pallile peale , teine käsi toetab palli alt-küljelt, samaaegselt tehakse lühike samm sama jalaga kumma käega alustatakse põrgatust ja teine käsi eemaldub pallist. Pall lüüakse põrkesse käsivarre, randme ja sõrmede liigutusega. Palli maast ülespõrkumisel liigub käsi koos palliga tagasi, palli hoog pidurdatakse sõrmedega ja käsi kõverdub uuesti küünarliigesest, et alustada järgmist põrget.

Põrgatamine jaguneb kõrgeks ehk kiireks ja madalaks ehk aeglaseks. Esimest moodust, kõrget põrgatust, kasutatakse kiirrünnakusse minekul ja olukordades, kus tee korvile on vaba. Teine moodus, madal põrgatus, võetakse kasutusele kui kaitsemängija on vahetus läheduses või kui põrgataja läheneb kaitsjale. Põrgataja liikumiskiirus oleneb sellest, millise nurga all pall põrkesse lüüakse, palli põrke kõrgusest ja põrkesagedusest. Mida teravama nurga all pall põrkesse lükatakse, seda kaugemale ta mängijast põrkub ja seda kiiremini tuleb liikuda, et pallile järgi jõuda.

Kõrgel ja kiirel põrgatusel lükatekse pall endale tugeva nurga all ette ja liigutakse kiiresti pallile järele. Kiirelt jooksult põrgatamisel sirutub palli põrgatav käsi täielikult välja ja pall põrkub puusani.

Kõrge põrgatuse õppimisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele momentidele:

• keha kallutatakse kergelt ette
• sõrmed on harali palli taga ja põranda suhtes peaaegu 45 kraadise nurga all
• põrgatav käsi on täielikult välja sirutatud
• pall põrkub vöö ja rinna vahelisele kõrgusele
• liikumise kiirus peab olema kontrollitav
• õlavöö on kogu aeg liikumise suunas.

Madala ja aeglase põrgatuse puhul on mängija madalas asendis ja varjab jalgade, keha ja vaba käega palli. Pall lükatakse küünarvarre, randmete ja harali sõrmedega põrkesse ning palli maast ülespõrkumisel teeb käsi koos palliga amortiseeriva liigutuse tagasi. Palli kontrollitakse sõrmeotste ja randmega. Oluline on säilitada käe pidev kontakt palliga. Põrgatamise ajal on pea püsti, et näha kogu väljakut. Liikumisel põrgatades kasutatakse juurdevõtu- või lühikesi jooksusamme.

Madala põrgatuse õppimisel tuleb tähelepanu pöörta alljärgnevale:

• asend on madal ja tasakaalustatud, pallikäe poolne jalg tagapool
• pall püsib puusadest allpool
• palli varjatakse keha, eesoleva jala ja vaba käega
• palli kontrollitakse sõrmeotstega
• pea on püsti.

Põrgatamise õpetamist alustatakse alati paigalt, seejärel kõnnilt ja üha kiirenevalt jooksult. Põrgatamist tuleb õppida võrdselt mõlema käega.