Ulatus, milles uurijal on võimalus saada täielikuks osalejaks kogemuse mõttes, sõltub suurel määral vaadeldava uurimisvälja, tegevuspaiga või juhtumi iseloomust. Näiteks, treeningutel, kus osalevad lapsed, ei ole uurijal võimalik saada lapseks ja seega kogeda tegevusi kui laps. Kuid samas võib laste treeningutel osaleda kui lapsevanem, treener või vabatahtlik abiline ning seeläbi saavutada seesolija vaatenurk ühe mainitud täiskasvanu rollis. Ühelt poolt arvatakse, et mõistmine ei eeldagi tingimata uuritava grupi täielikuks liikmeks olemist ning teiselt poolt seda püütakse isegi vältida, kuid soovitakse usaldusväärset ja kasutusväärset kirjeldust toota soovitakse. Uurija peab püüdma olema nii kõrvaltvaataja kui osaleja, jäädes uuritava rühma servale nii sotsiaalselt kui intellektuaalselt.

Kui uurija siseneb füüsiliselt väljale, mida uurida kavatsetakse, siis ta alati mõjutab ühel või teisel viisil sündmusi, mis tema vaatlusperioodil aset leiavad. Samuti on ülimalt tõenäoline, et kui uuritav kultuur ja inimesed muutuvad tuttavamaks, loovad nad lähedasemaid sidemeid väljaga. Sellest on tulnud sageli kartus, et liiga lähedaste suhete loomine uuritavate inimestega võib omada negatiivset mõju uurimistulemustele muutes selle vähem objektiivsemaks. Nii väitis antropoloog Bronislaw Malinowski, kes vaatles Trobriandi saarte aborigeenide elu (Vaikses Ookeanis, Uus-Guinea lähedal), et hoidus kogu uurimuseks kulunud kolme aasta vältel loomast isiklikke kontakte uuritavatega. Miks? Objektiivsuse püüe, vältimaks n.ö pärismaalaseks muutumist (ingl going native): uurija muutub üha enam nende inimeste sarnaseks, keda õpitakse tundma, et neid paremini mõista. Lähtuti ideest, et antropoloogial on teatav hingesugulus loodusteadustega, mis samuti vaatavad oma uurimisobjekte väljastpoolt. Sellega kaasneb kartus, et uurija tegevus "segab" juhtumit, mida tahetakse uurida "autentsel" häirimata kujul, kuna võõraid kultuure uuriv antropoloog ei pruugi tunda selles valitsevaid norme piisavalt hästi, et osaleda tulemuste objektiivsust mõjutamata. Kuid meeles tuleb siinkohal pidada seda, et etnograafilise uurimuse epistemoloogia on subjektiivne ning välitöö toodab alati "osalisi tõdesid": kõik vaatlused on filtreeritud läbi uurija isiklike uskumuste ja kultuurilise tausta (Clifford ja Marcus 1986). Vahel võib uuritavat olukorda tegelikult isegi segada enam see, kui keegi ainult vaatab ja ei osale (kui on rituaale milles kõik osalevad). Osalemise kaudu võib vaadelda situatsioone, millele lihtsalt pealtvaatajana ei saa ligi. Osalemine võib anda selliseid mõtteid, sellist "seestpoolt" mõistmist, mis ei teki väljastpoolt vaadates. Võib aga tekkida nn üleosalemise (ingl overparticipation) oht, mille käigus ähmastub uurijal tema esialgne (uurimuslik) eesmärk ning ta hakkab oma uurimisobjektiga ühte sulama.

Osalusvaatluses seega uurija jagab nii lähedaselt kui võimalik vaadeldava tegevuspaiga inimeste elu ja tegevusi. Sellise osalemise eesmärk on välja arendada seesolija (ingl insider) vaatenurk sellest, mis toimub. See tähendab, et uurija mitte üksnes ei näe mis toimub, vaid „tunneb", mis tähendab olla osa rühmast. Kogeda keskkonda kultuuris osaleja vaatenurgast on see mis teeb hädavajalikuks osalusvaatluse osaleja rolli (ingl involvement) võtmise. Samal ajal on osalusvaatluse protsessis vaja selgelt eristada vaatleja rolli (ingl detachment). Välitööd tegeva uurija väljakutseks ongi kombineerida osalemine ja vaatlemine nii, et oldaks võimelised mõistma kultuuris osaleja kogemust samal ajal kirjeldades seda kogemust väljas olijatele (ingl outsiders).

On ka võimalik, et uurija on juba seesolija väljal, mida uurida kavatsetakse. Seega on kultuuriline tegevuspaik talle juba eelnevalt tuttav ning teatud puhkudel on see isegi eeliseks, seda eriti juurdepääsu kindlustamise ja inimeste kaasamise osas. Oluliseks on seejuures aga uurija hoolikas uuriprojekti kavandamine, kus olulist rolli mängib (kriitiline) eneserefleksiivsus, et lisada juba olemasolevale osaleja rollile uurija/vaatleja roll.

Vaatluse sammud:

• koha(kohtade) valik
• vaatluspunkti(de) valik
• vaatlusaegade ja ajaperioodide valik
• pidev vaatlus või valikuline
• valikuliste vaatlusperioodide arv ja kestus
• otsustamine, mida vaadelda
• vaatluskoha jaotamine tsoonideks
• informatsiooni talletamise meetodi määratlemine
• vaatluse teostamine
• andmete analüüs ja tõlgendus.