Kogutava materjali analüüs algab etnograafilises uuringus tegelikult juba esimese andmeühiku kogumise järgselt. Vaatlusmärkmete eelanalüüsi käigus võib juba hakata märkmeid lugedes leidma uurimisküsimuste seisukohalt olulisi teemasid. Samas võib eelanalüüs aidata minna kirjeldavast vaatlusest üle fokuseeritud vaatlusele ning sealt omakorda valikulisele vaatlusele (Markula ja Silk 2011). Reeglina muutub uurimus kogutud andmete analüüsi tagajärjel fokuseeritumaks. Selle käigus kujundatakse ja piiritletakse uurimisprobleemi, täpsustatakse uurimisküsimusi ning edaspidi keskendutakse vaatlusel üha enam probleemi ja küsimuste seisukohalt olulisemale.

Etnograafilises uurimuses ei ole andmete analüüs uurimise eraldiseisev faas. Nagu öeldud, algab analüüs juba esimesel välitöö päeval ning jätkub kuni uurimisraporti kirjutamiseni. Siinkohal peab toonitama, et etnograafilisele väliuurimusele on omane interaktiivne iseloom, kus andmekogumine ja -analüüs on põimunud. Uurimisküsimuste täpsustus, teooriad, andmekogumine, andmeanalüüs, tõlgendamine ja seletus on (peavad olema) kõik vastastikku seotud protsesside interaktiivne tervik (vt Joonis 1).

Joonis 1. Uurimisprotsessi kulg (kohandatud Long 2007: 148)

Seega on andmete analüüs tegelikkuses jätkuv protsess, mis leiab pigem aset etnograafilise välitöö kestel, mitte selle lõpus. Tõlgendused kerkivad andmetest ning juurde kogutavad andmed kas toetavad või lükkavad ümber tõlgendusi. Seega seletusmudeleid kujundatakse, kontrollitakse ja puhastatakse pidevalt. Selline tervikstruktuur võimaldab uurijal:

• ära tunda olulisi teemasid, tähendusmustreid ja -seoseid juba andmekogumise kestel,
• rekategoriseerida olemasolevaid andmeid nägemaks, kas teemad ja mustrid ja seosed eksisteerivad andmetes, mis on juba kogutud,
• kohandada edasist andmekogumise lähenemist kontrollimaks, kas need eksisteerivad teistel juhtudel,
• analüüsida materjali kontekstiga seotult, s.t kogu selle väljaga, kus materjal on kogutud.