Lühidalt kirjeldades kujutab andmete analüüs endast kogutud materjalist andmestikku iseloomustavate mõistete, tähenduste, mustrite ja seaduspärasuste leidmist. Analüüsi eesmärgiks on mitmekesise, kaootilise ja suuremahulise andmestiku tihendamine. Etnograafiline andmestik on reeglina tekstilisel kuju. Selleks on kirjutatud sõnad, fraasid või sümbolid, mis kirjeldavad või esitavad inimesi, tegevusi ja sündmusi sotsiaalses elus (Neuman 2003: 438).

Esiteks ei tasu loota, et materjal ise midagi räägiks. Etnograafilise materjali analüüs ei ole passiivne protsess. Uurija, lugedes andmestikku, ei saa loota, et teemad, mustrid ja struktuurid justkui imeväel andmetest esile kerkiksid. Pigem on andmeanalüüs protsess, mis nõuab ühelt poolt loovat ja teiselt poolt süsteemset lähenemist. Uurija peab materjali lugedes sellele adresseeritud küsimusi sõnastama ning seejärel materjalist järjekindlalt neile vastuseid otsima.

Analüüsiprotsess kujutab endast muuhulgas andmekildude kokku kogumist, nähtamatu esile toomist, olulise eristamist ebaolulisest, näivalt mitteseotud faktide loogilist ühtesidumist, koodide vastandamist ning seoste väljatoomist. Analüüsiprotsessis tuleb püstitada tööhüpoteese ja verifitseerida, korrigeerida ja modifitseerida, väita ja kaitsta ning kõik see peaks olema lõppkokkuvõttes uurimisraportis piisavalt nähtavaks tehtud, et lugeja saaks analüüsiprotsessi põhjal välja pakutud tõlgenduste ja seletustega kas nõustuda või siis neile vastu vaielda. Kuidas siis analüüsi teostada?

Vaatlusmärkmete analüüsi on kirjeldatud erineval moel. Analüüsiprotsessi võib esitada üldistatult järgmise skeemina: luuakse üldised kategooriad, neist tüpoloogiad ning lõpuks paigutatakse analüütilised kategooriad teoreetilisse mudelisse. Eristades materjali analüüsiprotsessis selgelt analüüsi ja tõlgenduse, pakub näiteks Wolcott (1994) välja järgnevad sammud:

Kirjeldus: Süstemaatiline materjali kirjeldus, mida võib teostada kronoloogiliselt või uurija poolt loodud järjestuses. Eesmärgiks on siin kirjeldada detailselt väljale kuuluva indiviidi või grupi „päeva elus". Uurija võib ka luua kriitilistele või võtmesündmustele toetudes narratiivi väljalt.

Analüüs: Andmeid kuvatakse tabelite, jooniste või diagrammide kaudu ning tulemusi võrreldakse süstemaatiliselt. Materjalis otsitakse mustreid või regulaarsusi.

Tõlgendus: Selles etapis peab uurija püüdma vastata küsimusele: Mida väljal kogutud empiiriline materjal tähendab? Tulemusi püütakse kontekstualiseerida teoreetilise raamistiku valguses.

Järgnevates peatükkides on peamiselt Miles ja Huberman (1994) käsitlusele toetudes kirjeldada materjali analüüsi olulisemad sammud kolmeetapilisena:

• andmete korrastamine,
• andmete kodeerimine teemadeks,
• andmete tõlgendamine ja seletus.