Mõttetalgute üldine ülesehitus:

• sissejuhatus-häälestus ja reeglite ning talguskeemi tutvustamine,
• rühmadesse jaotumine,
• I rühmatöö (tulemuseks poster ettekande aluseks),
• I üldistung (rühmade ettekanded 5-7 min, täiendused, küsimused, talgujuhi kommentaarid, vajadusel),
• II rühmatöö (tulemuseks poster),
• II üldistung,
• III rühmatöö,
• III üldistng jne, olenevalt mõttetalgu organisatsioonilisest vormist ja eesmärgist.

Viimane rühmatöö rühmatööde seeriast peaks olema pühendatud või sisaldama ka edasiste tegevuste kavandamist.

Mõnel juhul on kasutatud ka talgute reflekteerimist, sh nt läbi mõne kunstitegevuse kui nö “järel-seminari”.
Sedalaadi ülesehitust kasutatakse mõttetalgute nö mesovormide (nt ca 6-7-tunnine, so ühte tööpäeva mahtuv rotaator) ja makrovormide – 3-7 päeva kestvate klassikaliste mõttetalgute puhul. Suurtalgutel on tavaliselt ka kaalukad, keerulised eesmärgid ja ülesanded. Näiteks oleks 1987. A toimunud 5+5+11-päevane mõttetalgute seeria, mis juhatas sisse 3 aastat kestnud uue koolifüüsika (programm, õppekava, õpikud jm) kollektiivse loomise protsessi. Kogu tegevus selle 3 a vältel toimus talgurežiimis.

Õppeotstarbeliste mõttetalgute väikevormid võivad olla ka 1-2-ringilised ja koosneda ca 15-30-minutilistest rühmatöödest ning 3-4-minutilistest ettekannetest üldistungil, millele järgneb talgujuhi (õpetaja) kokkuvõte ning osalejate personaalsed (kirjalikud) kokkuvõtted ja refleksioonid.

Iga rühm kujuneb mõttetalgutel nö oma elu elavaks, arenevaks minikogkonnaks. Selles toimub enesemääratlemine, eneseväljendamine, teiste eripära ning panuse märkamine ja tunnustamine ettekannetes, kommentaarides ja küsimustes.
Kehtib reegel, et ei kritiseerita inimest, vaid arutatakse tehtud ettepanekuid, et leida momendid, millele tuginedes saab edasi tegutseda. Ebaselgus ja kahtlus laheneb küsimusse v parafraseerimisse: “Kas ma sain õigesti aru, et …. ?” Kehtima peab heade kavatsuste eeldus - st, eeldame, et idee või ettepanek oli võimalikest parim variant.

Mõttetalgud on kordaläinud, kui rühmaarutelu kokkuvõttes ilmnevad mõtted, teadmised ja lahendused, mida osalejatel varem ei olnud või mida nad ei teadvustanud.
Õnnestumise üheks tunnuseks on ka see, et teiste rühmade ettekanded tunduvad oma ettekandega võrreldes huvitava(ma)d ja olulise(ma)d. Eriti õnnestunud rühmatöö järel soovivad osalejad jätkata koostööd või arutelu peale mõttetalgute lõppu. (Ruttas, Ginter)