Mõttetalgute (so nii korraldajate kui osalejate) eesmärgiks on kõige sagedamini :
- leida uusi lahendusi,
- avastada-luua uut teadmist,
- muuta rühma ja selle liikemte vaateviisi, väärtushoiakuid,
- integreerida teatavat inimesterühma (nt klass, õpetajaskond, kogukond) jne.
Mõttetalgud – so mõttetegevuse talgud.

Õppeotstarbelised mõttetalgud on suunatud (osalejate jaoks) uue teadmuse loomisele ja omaksvõtmisele. Seega võivad need olla seotud õppekava eesmärkide saavutamisega (kaudne õpe) osalejatele aktuaalsete tunnetus- või praktiliste probleemide/ülesannete lahendamise kaudu.
Arenduslikud mõttetalgud on suunatud konkreetsete (uute) lahenduste leidmisele, tegevuskavade jmt genereerimisele nt õppekavaloomes, kooli arengukava väljatöötamisel vmt.

Mõttetalgute ülesehituslik ja ajaline skeem (orgskeem) tuleneb seatud-sõnastatud eesmärkidest.

Mõttetalgute üldine ülesehitus:
sissejuhatus-häälestus ja reeglite ning talguskeemi tutvustamine,
rühmadesse jaotumine,
I rühmatöö (tulemuseks poster ettekande aluseks),
I üldistung (rühmade ettekanded 5-7 min, täiendused, küsimused, talgujuhi kommentaarid, vajadusel),
II rühmatöö (tulemuseks poster),
II üldistung,
III rühmatöö,
III üldistng jne, olenevalt mõttetalgu organisatsioonilisest vormist ja eesmärgist.
Viimane rühmatöö rühmatööde seeriast peaks olema pühendatud või sisaldama ka edasiste tegevuste kavandamist.

Mõnel juhul on kasutatud ka talgute reflekteerimist, sh nt läbi mõne kunstitegevuse kui nö “järel-seminari”.
Sedalaadi ülesehitust kasutatakse mõttetalgute nö mesovormide (nt ca 6-7-tunnine, so ühte tööpäeva mahtuv rotaator) ja makrovormide – 3-7 päeva kestvate klassikaliste mõttetalgute puhul. Suurtalgutel on tavaliselt ka kaalukad, keerulised eesmärgid ja ülesanded. Näiteks oleks 1987. A toimunud 5+5+11-päevane mõttetalgute seeria, mis juhatas sisse 3 aastat kestnud uue koolifüüsika (programm, õppekava, õpikud jm) kollektiivse loomise protsessi. Kogu tegevus selle 3 a vältel toimus talgurežiimis.

Õppeotstarbeliste mõttetalgute väikevormid võivad olla ka 1-2-ringilised ja koosneda ca 15-30-minutilistest rühmatöödest ning 3-4-minutilistest ettekannetest üldistungil, millele järgneb talgujuhi (õpetaja) kokkuvõte ning osalejate personaalsed (kirjalikud) kokkuvõtted ja refleksioonid.

Iga rühm kujuneb mõttetalgutel nö oma elu elavaks, arenevaks minikogkonnaks. Selles toimub enesemääratlemine, eneseväljendamine, teiste eripära ning panuse märkamine ja tunnustamine ettekannetes, kommentaarides ja küsimustes.
Kehtib reegel, et ei kritiseerita inimest, vaid arutatakse tehtud ettepanekuid, et leida momendid, millele tuginedes saab edasi tegutseda. Ebaselgus ja kahtlus laheneb küsimusse v parafraseerimisse: “Kas ma sain õigesti aru, et …. ?” Kehtima peab heade kavatsuste eeldus - st, eeldame, et idee või ettepanek oli võimalikest parim variant.

Mõttetalgud on kordaläinud, kui rühmaarutelu kokkuvõttes ilmnevad mõtted, teadmised ja lahendused, mida osalejatel varem ei olnud või mida nad ei teadvustanud.
Õnnestumise üheks tunnuseks on ka see, et teiste rühmade ettekanded tunduvad oma ettekandega võrreldes huvitava(ma)d ja olulise(ma)d. Eriti õnnestunud rühmatöö järel soovivad osalejad jätkata koostööd või arutelu peale mõttetalgute lõppu. (Ruttas, Ginter)

Õppeotstarbelised mõttetalgud võivad olla nii
- teemakohase õppeprotsessi üksikelemeniks (eriti minivormid) kui
- moodustada teemakäsitluse põhitelje (olla põhimeetodiks, ulatudes läbi kogu teema ning põimudes, vajadusel õpilaste isesisva ja klassivälise rühmatööga ning õpetaja või meedia vahendusel pakutava nö programmilise lisateabega).

Arenduslikud mõttetalgud on näiteks
- kooli õppekava ja ainekava ühisaluste loomine ning põhiseisukohtade sõnastamine,
- kooli arengukava, eriti selle visiooni ja missiooni ning põhiliste arengusuundade ja tegevuskava loomine,

- õpilasomavalitsuse ja õpetajate-juhtkonna ühistegevuse aluste ja tegevuskava genererimine jmt.

Meetodi tugevuseks on eelkõige
—aktiivne osalus, osalusefekti (sh vastutus) ilmnemine, sotsialiseerimine
—teadmiste-võimete jm aktualiseerimine
—transformeeriv ja multidimensiooniline
Probleemid mõttetalgute (ka lühivormide) korraldamisel on eelkõige

—tehnilised,
—osalejate arvuga seotud (piisav, mitte liiga suur või väike),
—ruumi paindliku ümberkorraldamise võimalustest tulenevad,
—esitluste jaoks vajalike materjalide olemasolu,
—piisava aja olemasolu ja ajalise kava sobitamine nt kooli päevakorraga,
—mängujuhi, rühmajuhtide kogemuse ja isikuomadustega seotud. Koolis lisandub viimasele ka õpetaja spetsiifiline positsioon, mis mõnikord muudab nö paguniteta osalemise keeruliseks kui mitte võimatuks.