Väärtused – Abraham Maslow lõi teooria inimvajaduste hierarhiast: füsioloogilised, turvalisus, suhtlus, ego, enese-aktualiseerimine. Oma hilisemates töödes keskendus Maslow olemise-väärtustele (Maslow 1977). Maslow B-values ehk olemise, eneseaktualiseerimien, eneseloomise väärtused: tõde, õiglus, ilu, lihtsus, ausus, unikaalsus, viimistletus ehk lõpuleviidus, terviklikkus, täiuslikkus ehk veatus, elavus ehk spontaansus, rikkus ehk komplekssus, headus, kergus ehk sundimatus, mängulisus ehk rõõm, eneseküllasus ehk sõltumatus.

Varjatud e variõppekava - kaudsed õpetamismeetodid ja vahendid normide ja väärtuste õpetamisel, ilma et oleks eksplitsiidselt esile toodud, mida õpetati. Variõppekava toimib sageli koolikultuuri kaudu. Teadmusringluse ja teadmusloome kontekstis on õpe ja koolikultuur suunatud avatusele, loomingulisusele, koostööle koos mõttetegevuse korrastamise ja efektiivsemaks muutmisega.

Õpetaja esineb enamasti kolmes tähenduses:

• Õpetaja kui õppekava realiseerija formaalhariduse institutsioonis (kool, kutsekool, lasteaed, kõrgkool). Sisaldab eneses ka kasvatuslikku funktsiooni, mille osatähtsus varieerub. Lasteaias on kasvatuslik osa valdav, läbi üldhariduskooli taandub õpetusliku funktsiooni ees ning kutse- ja kõrgkoolis on kasvatuslik funktsioon teisenenud kutse-, professionaalsuse kujunduseks;
• Õpetaja kui eelkõige indiviidi arengu toetaja tema huvi- ja enesearenduslikus tegevuses – väheformaliseeritud või mitteformaliseeritud hariduses (muusikakaool, huviringid, sport jne);
• Õpetaja kui institutsioon – personaalse või kollektiivse arengu suunaja, toetaja, juhtija ühiskonnas või asutuses. Siia kuuluvad ka HRD (human resource development) e inimvara arengu spetsialistid, mentorid koolis jt. Selles rollis võib olla ka ajutine teatud arengu saavutamiseks loodud tiim või mingis vallas teistele eeskuju pakkuv organisatsioon.

Õppimine - mistahes muutus käitumises, informeerituses, teadvuses, teadmises, mõistmises, hoiakutes/suhtumistes, võimetes, oskustes, mida ei saa panna füüsilise kasvamise või päritud käitumismustrite arvele või neile taandada.
Õppimine tähendab kõige üldisemalt seisundi, võimete, mõtlemise (teadvuse, väärtuste) muutust, mida ollakse võimelised kordama ja edasi arendama.
Sellisena võib õppimine olla kas teadvustatud või mitteteadvustatud, toimuda nii indiviidi, rühma, organisatsiooni kui ühiskonna tasandil. Õppimine kui:

• Teadmusloomeline õppimine - toimub antud isiku, rühma või organisatsiooni (kõrgemal tasandil, nt teadusuuringutes, ka inimkonna) jaoks uue teadmise või teadmuse avastamine, leiutamine või konstrueerimine. Õppimist mudeldatakse kui ühe-, kahe-, kolme- ja neljaaasalist õppimist;
• Indiviidi õppimine – spontaanselt toimuv või tahtlik, teadvustatud protsess, mille käigus toimub v mille tulemuseks on antud hetkel konkreetse õppija jaoks uus võime, oskus midagi teha, teadmine, mõistmine, emotsioon, hoiak, veendumus, muutus motivatsioonis jms;
• Rühma õppimine – rühma jaoks ühise teadmistevälja, mõistetevälja, arusaamadevälja, oskuse, hoiaku kujunemise protsess või saavutamine, mis moodustab ühisosa rühma kuuluvate indiviidide teadmistest jne. Rühma õppimist mõistetakse teadmusjuhtimise (knowledge management) seisukohalt kui vaikiva e väljendamata e implitsiitse ja väljendatud e eksplitsiitse teadmuse (st teadmine, oskus, hoiak) konversiooni e ringlust, spiraali.
  
  Mõnel juhul (nt lasteaias ja algklassides) eristatakse mängu käigus toimuvat nö iseeneslikku õppimist ja õppija poolt teadvustatud, eesmärgipärast õppimist.

Õppiv organisatsioon - praktiliselt kõigil sel teemal kirjutavatel autoritel on õppiva organisatsiooni mõiste seotud institutsiooni, organisatsiooni võimega kohandada oma vajadustele organisatsioonivälist kogemust või võimega kohaneda ja muutuda sisemiste v väliste põhjuste tättu. Süsteemilähenemise mõistes on see organisatsiooni kui tervikliku alamsüsteemi toimetulek suuremas süsteemis.

Organisatsioonis õppimise kontseptsioonis on keskne indiviidide õppimine töö käigus ja tööga seoses.
Organisatsiooniõppimise korral peetakse silmas eelkõige organiseeritud õppimist organisatsioonis. Mõlemal juhul on oodatavaks tulemuseks ka organisatsiooni kui terviku parem toimetulek.

Õppimine siirdeperioodil, üleminekul industriaalühiskonnast õpiühiskonda /postmoderni – kohandav (adaptiivne) ja/või analüütilis-kriitiline ning toimub erinevate teadmiskogukondade baasil.