Teadmine (knowledge) - tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi. Tõdede, printsiipide, info, kogum (tegevuse või ülesande täitmiseks).

Teadmus - teadmine laias tähenduses, sisaldab eneses nii teadmise abstraktset /teoreetilist kui praktilist aspekti (know what, know why, know how). Teadmus on adekvaatne termin Lyotardi knowledge tähistamiseks. Õppekava jm kontekstis sisaldub nii akadeemilist, teadvustatud kui intuitiivset teadmust. Teadmius on kaasajal käsitletav kui ressurss, kui produkt, tulemus, toode, mida saab arendada, osta, müüa, heita kõrvale kui iganenut, kasutada uues situatsioonis ja tähenduses jne. Selles tähenduses on “teadmine, teadmus” tuttav/kasutusel teadmispõhises tegevuses ja pole ülikoolide v teadlaste kogukonna ainuomand.

Teadmise kontseptsiooni nihe - puhtalt teadmiselt teadmusele: teadmus – teoreetilise ja rakendusliku teadmise ja oskuse tervik, sisaldab eneses nii sõnastatud (eksplitsiitset) kui varjatud, intuitiivset (tacit knowledge) teadmist, nii know how kui know why teadmist.

Teadmise konstrueerimine - elus ja õppetegevuses tavaliselt kaksik-iseloomuga protsess - nii leiutuslik, avastuslik (inventive) kui rekonstrueeriv (reconstructive).

Teadmise, teadmuse struktuur - delaratiivne teadmine (miks asjad just nii töötavad, asjade nimi, asukoht, valdkonna elemendid ja struktuur), protseduurilie teadmine (kuidas midagi teha, tegevussammud ja nende alternatiivid, harjutamisel muutub automaatseks, teostatavaks ilma pideva teadvustamiseta), strateegiline (probleemi, ülesande lahendamiseks vajalik info, nt tegevusplaanid, osaliste andmetepõhjal tegevuse sooritamise teed jmt).

Teadmis-, teadmus-kogukond (knowledge community) – inimeste, rühmade, kolmanda sektori ja institutsioonide liikmete v organisatsioonide võrgustikud, ühendused ühise kirega luua, jagada ja kasutada teadm(i)(u)st käegakatsutava, reaalse tegevuse (äri, ettevõtlus, majandustegevus, teadmisloome jne) huvides. Teadmiskogukonnad on järgmine aste tiimide (team) ja konkreetseks ülesandeks koondunud löögirühmade (task force, think tank) järel, neist laiemad ja pikaealisemad. Need võivad eksisteerida nii reaalses ajas ja ruumis kui virtuaalselt, interneti või intraneti baasil, organisatsiooni või riigi piires või globaalsena.

Teadmusjuhtimine (knowledge management) - teadmuse ringluse, konversiooni soodustamiseks, tagamiseks ja uue teadmuse loomiseks soodsate tingimuste loomine ning teadmusvoogude juhtimise alane tegevus organisatsioonis.

Teadmise kaardistused (mõtte-, ideede- jne) (knowledge mapping ka mind maps) -
Õppemeetod nähtuste, teoste, väljendite jne sisu analüüsiks seoste väljajoonistamise abil. Eesti koolifüüsikutel, näiteks - hargdiagramm või hargtabel koolifüüsika sisu väljendamiseks (Kornel, 1988).

Teadmis-, teadmuskogukond/ühiskond (knowledge community, knowledge society) – inimeste, rühmade, kolmanda sektori ja institutsioonide liikmete v organisatsioonide võrgustikud, ühendused ühise soovigaa luua, jagada ja kasutada teadm(i)(u)st käegakatsutava, reaalse tegevuse (äri, ettevõtlus, majandustegevus, teadmisloome jne huvides. Teadmiskogukonnad on järgmine aste tiimide (team) ja konkreetseks ülesandeks koondunud löögirühmade (task force, think tank) järel, neist laiemad ja pikaealisemad. Need võivad eksisteerida nii reaalses ajas ja ruumis kui virtuaalselt, intraneti baasil, organisatsiooni või riigi piires või globaalsena.

Teadmus (Nonaka alusel):

• Eksplitsiidne e väljendatud teadmus – kuuldavale toodud, sõnastatud, joonistesse või teksti kätketud teadmus. Eksplitsiidne teadmus on loomult universaalne, teadvusele ja teadvuse abil ligipääsetav, teadvustatav.
• Vaikiv, varjatud (tacit) teadmus – meeltega, tajutava kogemusega, liikumisvõimega, intuitsiooniga seotud artikuleerimata/väljendamata mentaalsed mudelid või/ja rusikareeglid. Vaikiv teadmus on varjul ja juurdunud tegevusviisides, protseduurides, rutiinis, mõistmises ja pühendumuses, ideaalides, väärtustes ja tunnetes/emotsioonides. Vaikiv teadvus võib olla teadvusele/teadvusega ligipääsetav, teadvustatav kui see kaldub teadvuskontiinumi eksplitsiidse, väljendatud külje poole.

Teadvus (consiousness) - teadvus kui probleem tuleneb vahetegemisest tajutava maailma ja tajuva Ise/self vahel. Kui Ise/self on müüt (Dawkins, Blackmore), on selline vahetegemine vale.
Mõnede psühholoogide ja aju-uurijate arvates on inimteadvuse keskseks omaduseks subjektiivsus ja enesetunnetus (notion of experiencing self). (Carter, Blackmore jt) Ise/self on pigem lugu või müüt kui entiteet, millel on vaba tahe ja teadvus. Meemid (mõiste R Dawkins`ilt, 1976) – informatsioon, mis antakse ühelt inimeselt teisele matkimise teel. On arvamus, et Ise, Mina (persisting self) on meemide kompleks. See „isesus“/selfplex ongi tavalise inimteadvuse alus/origin. Niisiis vaid imiteerimisvõimelised süsteemid (mis jätkavad memeetilist evolutsiooni) saavade omada sedalaadi teadvust. Topeltvõime – matkimine ja keel – laseb kujuneda sõnal Ise/mina /self, millega siduda soovid, püüdlused, armastused ja vihkamised, amditsioonid ja hirmud.
Bioloogilisel tasandil juhib evolutsiooni geenide muutumine korduvustes, sotsiaalsel ja kultuurilisel tasandil on selleks meemid. (Dawkins jt)
Niisiis on tavaline inimteadvus konstrueeritud meemide poolt kasutades inimese “meemimasinat”.