Varjatud ja väljendatud teadmuse dünaamika käsitus on Nonakal ja Takeuchil formaliseeritud neljaks põhiliseks teadmuse konversiooni e teadmusringluse protsessiks:
vaikivast - väljendatuks,
väljendatust - abstraheeritud väljendatuks,
absraheeritud väljendatust - internaliseeritud, omaksvõetuks, vaikivaks,
internaliseeritud vaikivast - alateadlikuks vaikivaks. (Nonaka, Takeuchi: vii – ix , 62 jj).

Joonis 1. Vaikiva ja väljendatud teadmuse ringlus e konversioon (Nonaka ja Takeuchi mugandus)

Arendades edasi autorite vaadet tahan lisada, et igaüks neist põhiprotsessidest võib toimuda omaette ja võimaluse v vajaduse korral kombineeruda teiste põhiprotsessidega moodustades indiviidi-rühma, rühma-organisatsiooni v indiviidi-organisatsiooni teadmustasandeid läbiva dünaamilise spiraali.

Selle protsessi kujustamiseks arendan edasi Nonaka ja Takeuchi laialt tsiteeritud jooniseid (Nonaka, Takeuchi: 62, 71, 72), kus näidatakse teadmusringluse põhilisi protsesse. Alljärgneval joonisel (joonis 2) ühendasin teadmusringluse spiraalis toimuvad protsessid, et anda kujutlus teadmuse muutumise ja sellega kaasneva tegevuse ühtsusest.

Teadmusringluse alguspunktiks on küsimus – kellegi poolt esitatud, uudsest või takistust sisaldavast olukorrast kerkinud küsimus, emotsioonide või mõtlemise tulemusena tekkinud arusaamisvajadus (joon. 2 - ??).
Küsimus kutsub esile olemasoleva teadmuse esiletoomise – meenutamise, äratundmise kui küsimusega seotu (joonisel – sotsialiseerimine). Dialoogis toimub teadmise (äratuntu, esiletoodu) eksternaliseerimine – väljaütlemine, kontseptualiseerimine kõneleja-kirjutaja jaoks. Mitme osaleja (dialoogipartnerid, eelistatavalt rühm) ütlused, tekstid (mis võivad olla ka metafoorilised – loosungid, kõnekäänud või visuaalsed - sümbolid jmt) kombineeruvad iga osaleja jaoks ning arutelus kontseptualiseeritakse ühiselt mõistetavaks tekstiks, ideedeks, määratlusteks vmt. Teadmusvälja kujunemisele eelneb kõneldu-arutatu omaksvõtmine – see toimub kõige efektiivsemalt tegevuse, rakendamise kaudu. Internaliseeritud e omaksvõetud teadmus lõimub iga osaleja eelneva vaikiva teadmusega, moodustades nii ühelt poolt individuaalse teadmuse, teisalt on sel aga ühiselt läbi arutatud ja kontseptualiseeritud “ühisväli” teiste protsessis osalenutega.
Sarnane teadmusringluse spiraal on esile toodud Nonaka ja Takeuchi poolt uute ideede genereerimise osana ettevõtetes. Samuti on see selgesti äratuntav õppesituatsioonis nt rühmatöö kasutamisel.

Joonis 2. Teadmuse konversiooni e teadmusringluse ja teadmusloome spiraal

Eelneval joonisel (joonis 2) kujutatu on skeem protsessist - indiviidi ja samas ka rühma kui terviku õppimisest, mille tulemuseks on ühelt poolt indiviidide teadmusvälja ühtlustumine (analoog Senge tiimiõppimise ühe olulise tulemusega), samas aga ka uue teadmuse loomine indiviidi ja rühma tasandil.