Vaatleme järgnevalt teadmusringluse spiraali detailsemalt. Selleks on koondatud nelja teadmuse konversiooni viisi kirjeldavad aspektid alljärgnevasse tabelisse.

Joonis 3. Neli teadmuse konversiooni viisi teadmusspiraalis (E-S Sarve arendus Nonaka, Takeuchi: 62 - 72 põhjal)

Joonis 4. Neli teadmuse konverisooni viisi teadmusspiraalis pedagoogilise kogemuse arvestamisega.

Joonis 3 kirjeldas epistemoloogilist dimensiooni indiviidide, rühma ja rühmadevahelisel tasandil. Oluline on, et indiviidi vaikivast teadmusest algav teadmusringlus haarab laienedes kaasa teisi teadmussubjekte (inimesi, rühmi jne) ning on loomult korduv spiraalne protsess. Selle teadmusspiraali iseloomu määravad organisatsiooni eesmärgid ja organisatsioonikultuur. Organisatsiooni püüdlused, eesmärgid väljenduvad enamasti läbi organisatsioonis kehtivate standardite, ühisvisiooni ja nende taustal hinnatakse ka loodud teadmuse elemente. Töötajate pühendumus organisatsiooni taotlustele, visioonile saavutatakse selliste fundamentaalsete väärtuste esiletoomisega nagu tõde, inimene, elu – nende tähendus organisatsiooni kontekstis. Nonaka ja Takeuchi ning nende koolkond viitavad sageli Polanyi tõdemusele, et pühendumus on aluseks inimlikule teadmusloomele. (Nonaka, Takeuchi, 75)

Vaikiva ja väljendatud teadmuse suhteline isoleeritus varasemates käsitlustes on 2010 aastaks asendunud nende kontiinuum-vaatega (pidevus, pidevuslikkus). “ … tacit and explicit knowledge can be conceptually distinguished along a continuum, and knowledge conversion explains the interaction between tacit and explicit knowledge.” (Takeuchi, von Krogh 2009)