Inimkonna areng on olnud ka õppimise-õpetamise areng. Koos üha keerukamaks, mitmekülgsemaks muutuvate eluviisidega, ikka enam oskusi nõudvate tegevusvaldkondade väljakujunemisega, vaimse maailma ja kultuuri arenguga muutus lastele vajalike oskuste ja väärtuste edasiandmine ikka pikemaks (ajaliselt) ja keerukamaks (sisuliselt).

Lihtsalt vanemate inimeste tegevuse vaatlemisest ja matkimisest (nagu seda teevad praegugi mõned isolatsioonis elavad hõimud) jäi väheks. Nii tekkisid inimesed, kes nooremaid õpetasid ja hiljem - spetsiaalne ruum või koht, kus see toimus. Kiri, religioon, sõjadpidamine, meresõit, ehitus jmt tegevusalad nõudsid ikka enam teatud oskuste ja teadmistega inimesi. Meie ajaarvamise alguseks oli enam või vähem terviklik noorte õpetamise süsteem (sh koolid) välja kujunenud paljudes suurtes riikides.

Haridussüsteem 21. sajandi alguse Eestis.

Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: algharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus.

Eestis on kasutatavad õppevormid on: päevane õpe, õhtune õpe (nt täiskasvanute koolides), osa- ja täiskoormusega õpe, distantsõpe, eksternatuur, koduõpe. Huvikoolides jm võib olla ka teistsuguseid õppevorme.

Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis.
Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed (välja arvatud välisriikide diplomaatide lapsed), kuuluvad koolikohustuse alla.

Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.

Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Neis toimub samm-sammuline üleminek eestikeelsele õppele. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus mõnel erialal on õppekeeleks inglise keel.

Õppimine Eesti üldhariduskoolides on üldjuhul õppemaksuta, õppimiskulud kaetakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. On ka erakoole, kus õppimine on tasuline. Samuti on osaliselt tasuline kõrg-ja ülikoolides õppimine.

Eestis koosneb haridussüsteem:

• haridusasutustest (kus võimaldatakse õppida) – lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, erivajadustega laste koolid, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid-akadeemiad.
• õppekavadest-programmidest (mis korrastavad õpitavat),
• juhtivatest asutustest-organisatsioonidest (kontrollivad) – REKK jm
• haridust reguleerivatest seadustest. 

Tänapäevase traditsioonilist haridussüsteemi (institutsionaliseeritud õpe koolides, kool ja ülikool) näeme juba keskaja lõpus. Üldine koolikohustus (lugema-arvutama õppimine) levis Euroopas eriti hoogsalt koos emakeelse piibli kasutuselevõtuga. 20. sajandi alguseks oli üldine koolikohustus ja riiklikult juhitud haridussüsteem majanduslikult arenenumates riikides tavaline. Koolidele kehtestati tsentraalselt ikka täpsemad nõuded selle kohta, mida õpetada, õpetajaid hakati spetsiaalselt ette valmistama.