Eesti haridusstrateegia 2020 väljatöötamisel Eesti Haridusfoorumi, Koostöökogu ja ministeeriumide koostöös nentis M Heidmets (12.05.2010), et ootused haridussektorile on suured, haridus on Eesti arengumootor.
Euroopa Liidus on haridus suhteliselt vähe, nö pehmelt reguleeritud, seega - Eesti oma asi.
Üldiselt arvatakse (ja seda kinnitavad ka mitmed uuringud), et hea haridus haridus on Eesti traditsiooniline eelis ja edufaktor.

Euroopa Liidus 12.05.2009 vastuvõetud strateegiline raamistik Education and Training 2020 esitab mitmed Euroopa Liidu kui terviku ja ka Eesti jaoks olulised strateegilised eesmärgid.
Nendeks on:

• elukestva õppe ja õppurite liikuvuse reaalsuseks muutmine,
• hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine,
• võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine
• loovuse ja innovaatilisuse, sealhulgas ettevõtlikkuse suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel.

Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku viies sihttasemes:

• Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes: täiskasvanute (ja madala kvalifikatsiooniga isikute) osalus elukestvas õppes peaks 2020. aastaks olema vähemalt 15 % täiskasvanutest.
• Puudulike põhioskustega isikud: eesmärgiks on tagada, et kõik õppurid saavutavad põhioskuste piisava taseme. 2020. aastaks peaks põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) alal madala õpiedukusega 15-aastaste osakaal olema alla 15 %.
• Kolmanda tasandi hariduse omandamine: võttes arvesse suurenevat nõudlust kõrghariduse omandanute järele (sh samaväärsena ka kutsehariduse, -koolitus), peaks 2020. aastaks kolmanda tasandi hariduse omandanud 30–34-aastaste isikute osatähtsus olema vähemalt 40 % vastavast vanuserühmast.
• Varakult õpingud või koolituse katkestanud isikud: 2020. aastaks peaks varakult õpingud või koolituse katkestanute osakaal olema alla 10 %.
• Väikelaste haridus: edasise haridustee edukuse kindlustamiseks peaks 2020. aastaks vähemalt 95 % lastest 4. eluaastast kuni algkooli minekuni osalema väikelaste hariduses (eelkõige ebasoodsa taustaga lapsed).

Need eesmärgid tähendavad seda, et täiskasvanute elukestev õpe muutub ikka enam haridussüsteemi osaks, (kutse)kõrgharidus muutub ikka massilisemaks, nagu ka alusharidus.