Eesti haridussüsteemi alused ja arengud
Eestis koosneb haridussüsteem:
- haridusasutustest (kus võimaldatakse õppida) – lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, täiskasvanute gümnaasiumid, kutseõppeasutused, erivajadustega laste koolid, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid jm kõrgkoolid. Haridusasutuste hulka kuuluvad ka huvikoolid, muusika-, kunsti- ja spordikoolid jne.
- õppekavadest-programmidest (mis korrastavad õpitavat ja mille läbimisel loetakse vastav haridustase saavutatuks),
- haridusvaldkonda juhtivatest ja kontrollivatest asutustest-organisatsioonidest – nt Haridus- ja Teadusministeerium (http://www.hm.ee/), REKK (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus),
- haridust reguleerivatest seadustest.
Eesti Vabariigi praegukehtiv haridusseadus pärineb aastast 1992. Seda on korduvalt muudetud ja täiendatud.
Tegelikkuses eksisteerib terve hulk seadusi, mis reguleerivad erinevaid haridustasandeid jm (vt http://www.hm.ee/index.php?03213):
Üldhariduse valdkonna õigusaktid
Eesti Vabariigi haridusseadus
Koolieelse lasteasutuse seadus (2009 redaktsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13197929)
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010, https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410)
Erakooliseadus
Kutsehariduse valdkonna õigusaktid
Täiskasvanuhariduse valdkonna õigusaktid (http://www.hm.ee/index.php?042071)
Täiskasvanuharidust reguleerib alates 1993. aasta novembrist täiskasvanute koolituse seadus, mis sätestab iga inimese õiguse pidevaks enesetäiendamiseks kogu eluea vältel.
Kõrghariduse valdkonna õigusaktid
Ülikooliseadus
Rakenduskõrgkooli seadus
Erakooliseadus
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega seonduvad Eesti õigusaktid
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnistamise konventsioon