Noroviirus

• on väga gripisarnane viirus ja levib palju just sügis-talvisel hooajal,

• on väga nakkav, levides kergesti ühelt inimeselt teisele,

• ei klassifitseerita külmetushaiguste alla,

• eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid edasi,

• viirus siseneb organismi suu kaudu – kas siis määrdunud kätelt või saastunud söögi-joogiga,

• levib ka õhus aerosoolina.

Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1-2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku aga massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10-12 tunni möödudes. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena

Tunnused on

• iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega,

• külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne,

• tüüpiline vesine roe, juhul kui aga roojas on kas verd või lima, siis ilmselt pole tegemist noroviirusnakkusega.

• Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik.

Haigusnähud kestavad tavaliselt 24 kuni 60 tundi ja tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. Kuivõrd kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada suurt vedelikukaotust, siis noroviirusnakkuse korral ongi see kõige suuremaks ohuks tervisele. Eriti tundlikud on vedelikukaotusele nii väikelapsed kui vanemaealised ja mõne kroonilise haiguse, nagu suhkruhaigus jms põdejad. Samas on uuringud näidanud, et umbes kolmandikul nakatunutest haigusnähtusid ei tekigi.

Suhteliselt lihtsad meetodid, nagu käte pesemine, eriti enne söömist ja söögivalmistamist ning serveerimist, alati pärast tualeti kasutamist, imikutel mähkmete vahetamise järel, külmtoitude käitlemisel rangete hügieenireeglite järgimine, toitude kuumutamine vähemalt 60 kraadini Celsiuse järgi, vähendavad kõik märgatavalt noroviiruse levikut ja nakatumisvõimalust.

Loe lisaks noroviirusest!