Gripi ohtlikkus seisneb tema tüsistustes

Korralikult läbi põdemata gripp võib tekitada tüsistusi. Kõige sagedasemad on

• bakteriaalne kopsupõletik
• viiruslik kopsupõletik
• lastel keskkõrvapõletik
• põsekoopapõletik
• neeruvaagnapõletik
• kroonilised haigused võivad ägeneda ( südamepuudulikkus, astma, diabeet)
• võib esineda ka müokardiiti (südamelihasepõletikku)
• perikardiiti (südamepaunapõletikku)

Bakteritest põhjustatud kopsupõletik kutsub organismis esile tugevad mürgistusnähud: kõrge palavik, vappekülm, pisted rindkeres, kiirenenud ja pinnapealne hingamine. Kui viiruste vastu antibiootikumid ei aita, siis selline kopsupõletik vajab õiget antibiootikumiravi. Katkestatud ravikuuril võivad olla tervisele etteaimamatud tagajärjed. Arsti määratud ravikuuri pooleli jätta ei tohi (või annust ise vähendada).

Põsekoobaste ehk ninakõrvalkoobaste ehk-urgete käigud on väga kitsad (eriti veel lastel). Kui need käigud paistetavad liialt üles ja sulguvad, võibki põsekoopas välja kujuneda põletik. Ninasõõrmetes arenev nohu on haaranud seega ka ninaurgete limaskesta.

Ninaneel on kuulmekäigu kaudu ühenduses kõrvaga. Ka see käik on kaetud peaaegu samasuguse limaskestaga nagu nina. Nohu korral võib viirus ka siin kahjustusi tekitada ning põhjustada keskkõrvapõletikku.

Viirushaiguste korral satuvad viirused vereringesse ning teatud tingimustel peatuvad südamelihases, kus nad võivad tekitada väikeste veresoonte põletikku. Viimane halvendab vereringet südames ning häirib südamelihase rakkude loomulikku tööd. Süda ei jõua enam piisavalt hästi verd pumbata ning see põhjustab vaevusi, eriti müokardiidi korral.

Mõnedel inimestel on grippi nakatudes suurenenud risk eluohtlike komplikatsioonide tekkeks, näiteks eakad ning täiskasvanud ja lapsed, kellel on diabeet, astma, kroonilised südame-, kopsu- või neeruhaigused.