Gripi tekitaja ja levik
- Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.
- Tuntakse A, B ja C-tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved.
- Need viirused läbivad aastast aastasse pidevaid antigeenseid muutusi.
- Sõltuvalt gripiliigist võivad erinevad tüved kulgeda kergemalt või rängemalt ning levida loiumalt või agressiivsemalt.
- Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.
- Epideemiad saavad tuntuks just puhkemiskoha järgi (ja sealt ka sageli rahvakeelse nimetuse).
- Gripp on piisk- ja kontaktnakkus.
- Viirus levib tavaliselt nakatunud inimese aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.
- Gripp levib ka saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega.
- NB! Ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas!
- Sattudes inimese hingamisteede epiteelrakkudesse, hakkab viirus seal paljunema ning haarab oma valdusesse üha uusi rakke. Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta ninast kuni bronhideni.
- Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0