Skip navigation

Haigustunnused ja tagajärjed

  • ei ole alati selgesti ära tuntavad, umbes pooltel nakatunutest ei esine üldse haigusnähtusid.
  • Teistel võivad tekkida gripitaolised nähud nagu palavik, väsimus, lihas- või liigesvalu, isutus, kaalulangus, nahasügelus, tume uriin, iiveldus ja oksendamine.
  • Mõnel juhul võib järgneda naha ja silmavalgete kollasuse teke.
Kindla vastuse annab vereanalüüs.
Eestis kontrollitakse doonoriverd alles alates 1994. aastast!

 

Tagajärjed

  • 5-10% nakatunutest jäävad kroonilisteks B-hepatiidi kandjateks, sageli seda ise teadmata ning nad on nakkusohtlikud teistele.
  • Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist.
  • B-hepatiidi viirusega on olnud nakatunud üks igast kolmest inimesest kogu maailmas ning enam kui 350 miljonit inimest on kroonilised B-hepatiidi kandjad.
  • Kroonilistel kandjatel on suurem oht raske maksahaiguse (maksatsirroosi või -vähi) tekkeks. On peamine maksavähi põhjus.
  • Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb iga aastal B-hepatiidi tagajärjel maailmas enam kui miljon inimest.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0