Skip navigation

Isemääramisteooria rakendumine loovtööde protsessi toetamisel

Isemääramisteooria (Ryan & Deci, 2000) saab loovtööde protsessis rakenduda erineval viisil. Üks Isemääramisteooria olulisi suundi on motivatsiooni olemuse sh kvaliteedi ja ka kujunemise parem mõistmine. Isemääramisteooria rõhutab tegevuste mõtestatust ning enda jaoks tähenduslikkuse leidmist nö kvaliteetsema motivatsiooni tekkimisel (autonoomne motivatsioon). See võimaldab tunda end tegutsedes autonoomsemana ning tajuda ka neid tegevusi, mis ei ole tingimata väga meeldivad rohkem enda kontrolli all olevatena. Teisalt võib nö välise kontrolli taju (kontrollitud motivatsioon) tekitada meis tegutsedes rohkem ebameeldivaid tundeid ning soovi tegevust lõpetada. Välise kontrollina võime tajuda nii tasu või karistust, kuid ka süü- või häbitunnet (tegutsen seetõttu, et muidu tunnen teiste ees piinlikkust). 

Kirjeldades isemääramisteooria kontiinumit, kontrollitud ja autonoomset motivatsiooni, saab näiteks õpetaja mõtestada ka enda motivatsiooni loovtööde juhendamisel. 

Mõtlemiseks:

  • Pane kirja, miks Sina juhendad loovtöid? Kui Sul ei ole enda juhendatavaid, siis pane kirja, mida Sa oled kolleegide puhul märganud. Miks Sa arvad, et nemad juhendavad loovtöid?
  • Nüüd võrdle enda kirja pandut tabelis 1 välja tooduga. Kuhu kategooriasse võiks Sinu kirja pandud motiivid liigituda? Kuidas võib see mõjutada Sind erinevates juhendamisega seotud tegevustes?
  • Mida teha siis kui juhendajal (või ka loovtööd tegeval õpilasel) motivatsioon täielikult puudub, ehk ükski tabelis 1 välja toodud motivaator tegelikkuses ei motiveeri?

Tabel 1. Erinevad juhendamise motiivid lähtudes Jannsen jt (2014) uurimusest:

Kategooria Kirjeldus Näide juhendajate tegelikest kirjeldustest
Kontrollitud motivatsioon Väline regulatsioon Juhendamine toimub seetõttu, et juhendaja näeb seda osana oma tööst või midagi, mille eest ta saab tasu (nt palka). “Jah, see ongi ju minu tööülesanne!”
Pealesurutud regulatsioon Juhendaja eneseväärikuse tõstmine on tema toe pakkumise põhjustes kesksel kohal. Ta tahab saada selle eest teiste poolt tunnustatud ning tunda uhkust. "Mida sa saad vastutasuks, on see, et inimesed näevad sind kui olulist allikat millegi jaoks või kellegi arengus.”
Autonoomne motivatsioon Omaksvõetud regulatsioon Juhendajaks olemine aitab kaasa millegi kasvule, mida juhendaja peab oluliseks (nt tema enda pädevused, hea enesetunne vms). "Minu jaoks on oluline, et oleks kõigil hea olla. Saan õppida seda koostööd toetama ja naudin siis ka ise seal protsessis viibimist."
Integreeritud regulatsioon Juhendaja jaoks on juhendamine oluline. Selles protsessis osalemine on kooskõlas isiklike väärtuste ja uskumuste ning identiteediga. See on midagi, mille tegemine on oluline.

"Ma usun, et sa peaksid püüdma teisi toetada nende arengus. See on minu jaoks oluline."
Sisemine regulatsioon Juhendamine pakub juhendajale tõelist heaolutunnet. Sellel on sisemine väärtus. "Mulle meeldib seda teha. .... Mulle lihtsalt meeldib seda kõige rohkem teha."

Sarnaselt saab mõtelda ka õpilaste motivatsioonist püüdes loovtööde tegemise protsessis toetada nendepoolsete erinevate motiivide teadvustamist ning enda jaoks protsessis tähenduslikkuse leidmist. Näiteks on projektõppe puhul Liu jt (2009) uurinud 7. klassi õpilaste motiivide olulisust töö protsessi kulgemisele ning leitud, et õppijad, kes kalduvad olema pigem autonoomselt motiveeritud on projektõppe kulgemise ajal ka paindlikumad, kõrgema rahuloluga ning nende õppimise protsess on tõhusam. Üks viis, kuidas toetada autonoomse motivatsiooni kujunemist on toetada protsessis ka õppijate psühholoogilisi baasvajadusi (seotus, kompetentsus, autonoomia). 

Psühholoogiliste baasvajaduste toetamise või pärssimise kogemist õppimise, kuid ka muude tegevuste ajal nähakse ühena olulisematest teguritest, mis mõjutab protsessis kogetavat heaolu ning seeläbi ka tulemusi (Vansteenkiste & Ryan, 2013). Ramos-Ramos ja Nicolás (2022) kirjeldasid enda uurimuses, kuidas projektõppega seotud dilemmasid saaks psühholoogilisi baasvajadusi arvesse võttes lahendada. Näiteks rõhutasid nad autonoomiatunde toetamisel, et õpilastele peaks siiski pakkuma tuge ja struktuuri ning mitte jätma neid ilma tagasisideta tegutsema. Eraldi peaks sealjuures toetama õppijate eneseregulatsioonioskuste kasvu selle tagasiside protsessi käigus. Õppijatega saab läbi arutada töö eesmärgid ning pakkuda selgitava, kuid mitte kontrolliva keelekasutuse kaudu põhjendusi, mis on protsessis üks või teine aspekt just nii kooli poolt planeeritud. Samuti on oluline õppijatega protsessi käigus vesteldes aktsepteerida nende õppimist segavaid tundeid (sh igavust) ning püüda aidata neil sellega toime tulla. Seotustunde toetamise puhul rõhutasid Ramos-Ramos ja Nicolás (2022), et sageli võidakse tunda õpetajate poolt nö vastutust suunata tõhusama edasiliikumist läbi projekti etappide valides rohkem kontrollivaid viise (nt arutelude asemel eelistades tööetappide ettekirjutamist vms), mis omakorda võib mõjutada õppijate motivatsiooni. Seotustunde tekkimisele aitab kaasa näiteks võimalus enda teemasid väiksemates meeskondades arutada või siis teha loovtööd näiteks paaristööna. 

Kompetentsusvajaduse toetamisega on seotud näiteks õppijate erinevas tempos liikumine ning otsused ühe või teise fookusega põhjalikumalt tegeleda või siiski edasi liikuda. Kompetentsusvajadust aitab paremini toetada, kui planeeritakse piisavalt aega ühe või teise keerukamaks osutunud teemaga põhjalikumalt tegelemiseks ning mitte liiga kiirelt üle hüpata ühelt töö etapilt teisele enne, kui probleemid on tegelikult lahendatud. Teisalt võib see aeg-ajalt soodustada ka ühte teemasse kinni jäämist ning siis võib olla küll lahenduseks vahepeal mõne muu osa edasi arendamisega tegelemine.