Page 29 - Tallinna Ülikool

siatesse) nende sotsiaalsetest võrgustikest. Võrgustike puhul vaadati nii nende ulatust, koosseisu (lapsed, abikaasa, teised pereliikmed, sõbrad jt) kui ka vastaja rahuolu oma sotsiaalse võrgustikuga. Autorid oletasid kahte võimalikku mõjukanalit. Esiteks, inime- sed kalduvad järgima endale lähedaste ja oluliste inimeste nantskäitumist, sest neid usaldatakse ja neilt söandatakse nõu küsida. Teiseks, nantsriskide vältimine võib olla seotud kartusega, et riskantselt investeerides võib raha kaotada ja seeläbi oma lähedastele (lapsed, vahetu perekond) probleeme põhjustada. Ostrovsky-Berman ja Litwini (2018) uuringu tulemused näitasid, et aktsiate omamine seostub positiivselt sotsiaalvõrgustiku suurusega, aga mitte sellega rahuoluga. Oluliseks osutus ka sotsiaalvõrgustiku struktuur: aktsiatesse investeerimist soodustab abikaasa ja sõprade olemasolu võrgustikus, pär-
sib aga laste suur osatähtsus. Positiivne korrelatiivne seos ilmnes ka aktsiate omamise, piisava nantsvara ja hariduse vahel. Sarnaselt paljude varasemate uuringutega leiti, et vanuse kasvades riskitaluvus väheneb. Eestlaste riskitaluvus osutus nii naiste kui meeste puhul enamikust teistest Euroopa riikidest oluliselt madalamaks.
elukValiteet ja subjektiiVne heaolu
SHARE elukvaliteedi indeks(CASP-12) on konstrueeritud nelja dimensiooni alusel, milleks on kontroll, autonoomia, eneseteostus ja nauding. Rahuolu iga dimensiooniga hinnatakse Likerti 4-pallisel skaalal, kus kõrgem väärtus vastab suuremale rahulolule ning summarne skoor jääb vahemikku 12-48 palli. Rahvusvahelisteks võrdlusteks jaga- takse individuaalsed skoorid sageli riikide lõikes kvartiilidesse.
Horneri (2012) uuringu esmased tulemused näitasid, et pensionäride subjektiivne hea- olu on madalam kui nendel, kes töötamist jätkavad. Võib aga arvata, et siin mängib rolli valimi selektiivsus – kontrollimisel selgus, et pensionile jääjate subjektiivne heaolu oli juba eelnevalt madalam kui töötamist jätkajatel. Selle probleemi kõrvaldamisel ilmnes, et pensionile jäämisel subjektiivne heaolu suureneb märkimisväärselt, seda nii ettenäh- tust varasema kui õigeaegse pensionile jäämise korral. mõlemal juhul oli mõju ajutine ja taandus järk-järgult umbes 70. eluaastaks. Poliitikajäreldusena saab siit välja tuua, et ametliku pensioniea tõstmine on pikaajaliselt vanemaealise elanikkonna subjektiivse heaolu suhtes neutraalne.
Eluga rahuolu võivad mõjutada ka töö iseloomuga seotud tegurid. Vanemas eas ilm- neb sageli ametialane liikumine allapoole (nn. downward occupational mobility – DOM). Sellega kaasneb enamasti madalam töötasu, väiksem autonoomia ja väiksemad oskuste nõuded. Kuidas see mõjutab karjääriredelil allapoole liikuvate töötajate elu ja tööga rahulolu? Kas nad tunnevad end tööturul tõrjutuna? Varasemad uuringud on näidanud, et ametialane segregatsioon tööturul mõjutab negatiivselt eelkõige madalama haridus-
29