Page 31 - Tallinna Ülikool

ja ruumiline keskkond, mis muuhulgas leevendaks üksildust ja tagaks vanemaealistele ligipääsu vajalikele kohtadele ja teenustele.
Esmase võrdleva ülevaate vanemaealiste majanduslikust toimetulekust ja eluga rahul- olust Eestis ja teistes Balti riikides annab Krisa (2019) uuring SHARE 7. laine andme- tel. Kirjeldav statistika näitab, et kergelt või väga kergelt tuleb ots-otsaga kokku 49,4% Eesti, 39,4% Leedu ja 22,8% Läti vastanutest. Subjektiivse heaolu indeksid skaalal 12-48 olid vastavalt 35,5 palli Eestis, 33,0 palli Lätis ja 32,3 palli Leedus. Regressioonanalüüsi tulemuste alusel seostub halvem majanduslik toimetulek ning madalam elukvaliteedi hinnang kõigis kolmes riigis halva tervise ja pensionile jäämisega. Eestis ilmnes halvem majanduslik toimetulek veel immigrantidel ja ülekaalulistel, parem majanduslik toime- tulek aga neil, kes on kõrgema haridustasemega, elavad linnas ja omavad elukaaslast. Lätis ja Leedus nimetatud tegurid mõju ei omanud. Seevastu seostub parem toimetulek meie naaberriikides positiivselt matemaatikaoskusega ja (ainult Lätis) raamatute hulgaga lapsepõlvekodus. Viimased kaks tegurit seostusid kõigis kolmes Balti riigis positiivselt ka elukvaliteedi indeksiga.
kokkuVõte
Vananeva rahvastikuga riikides näib suund pensioniea järk-järgulisele tõstmisele olevat vältimatu. Selleks, et inimesed ka tegelikkuses kauemaks tööturule jääksid ning säili- taksid seejuures oma tervise, tootlikkuse ja eluga rahuolu, tuleb arvestada vanemas eas töötajate võimete, eelistuste ja vajaduste muutumisega. Kuigi vanemas eas töötamise jätkamine seostub enamasti parema tervise, materiaalse toimetuleku ja elukvaliteediga, on vanemaealiste hulgas küllalt palju ka neid, kes langevad hõivest välja enne pensioniiga töövõime kaotuse, halbade töötingimuste või hoolduskoormuse tõttu. Varase pensionile- jäämise risk on suurem naistel ning madala haridustasemega eakatel.
Parema materiaalse toimetuleku ja kõrgema eluga rahuolu tagamisel on olulisel kohal
ka haridus, sh lapsepõlves omandatud lugemisharjumus ja matemaatikaoskus. Viimane seostub oletatavalt ka parema nantskirjaoskusega, mis aitab teha adekvaatsemaid sääst- mis- ja investeerimisotsuseid üle elukaare.
SHARE andmetel tehtud uuringute alusel võib öelda, et pensionile siirdumise ajasta- mist mõjutab kombinatsioon indiviidi tasandi ja ühiskonna tasandi teguritest. Samuti on indiviidi tasandi otsuste kujunemisel oluline sotsiaalne kontekst. Varast pensionile siirdumist soodustab eelkõige helde pensionisüsteem ja lähedaste sarnane käitumine. Kui eesmärgiks on eakaid võimalikult kaua hõives hoida, siis perekonnaga seotud tegu- rite negatiivset mõju saab riik vähendada lähedaste mitteformaalse hoolduskoormuse
31