Page 27 - Tallinna Ülikool

Pensioniea sissetuleku saab jagada kolmeks: riiklik pension, mis tagab miinimumtoi- metuleku, töökohast saadav pension ja erasäästud. Kahest esimesest allikast saadav tulude tase määrab selle, kui suur on indiviidide vajadus ja motivatsioon ise pensioni- eaks säästa. Seda hüpoteesi kinnitab Rey-Aresi ja ta kolleegidel (2016) uuring SHARE
5. laine andmetel, kus vaadati, kuidas 50-65-aastaste erasäästud sõltuvad elukohariigi sotsiaalsest mudelist. Artiklis eristati varasema kirjanduse ja OECD andmete alusel nelja sotsiaalset mudelit: Põhjamaade, siirderiikide, kontinentaalne (referentskategooria) ja Vahemere mudel. Põhjamaades on pikaajaline kogumispensionite süsteem ja seetõttu on erasäästude tase kõrge. Siirderiikides (valimis olid Eesti, Tšehhi, Sloveenia) on oluliselt kõrgemad erasäästud madala pensioni asendusmäära tõttu. Vahemeremaade madalate erasäästude peamiseks põhjuseks peetakse ajalooliselt kõrgeid riiklikke pensione (eriti Hispaanias). muudest teguritest mõjutavad pensioniks säästmist positiivselt sissetulekud, haridustase, hea tervis, tööturustaatus ja pikaajaline planeerimishorisont. Vanuse kas- vades pensioniks säästmine algul kasvab, hiljem kahaneb. Negatiivne seos ilmnes maja- pidamise suuruse ja riskikartlikkusega. Autorite peamine järeldus on, et pole võimalik välja töötada kõigile Euroopa riikidele ühtmoodi sobivat erapensionite süsteemi, vaid peab arvestama riikide institutsionaalsete ja kultuuriliste eripäradega.
Pettinicchi ja Börsch-Supan (2019) uurisid SHARE 7. laine andmete alusel sissetuleku piisavust pensionieas. Eraldi vaadeldi nelja rühma vanusegrupis 50+: pensionärid ja töötajad ning (endised) ettevõtjad ja palgatöötajad. Rahalise vaesuse hindamisel kasu- tati nii objektiivset ekvivalentnetosissetuleku näitajat kui ka subjektiivset hinnangut leibkonna rahaliste raskuste kohta (self-reported nancial distress index). Ilmnesid suured riikidevahelised erinevused: vaesemates riikides on pensionäride sissetulekud võrreldes töötajatega madalamad ja nantsstressi tase kõrgem, jõukamates riikides seevastu on tulujaotus ühtlasem nii pensionäride kui töötajate rühmas. Indiviidi tasandi tegurite osas olid mustrid mõlema rahalise vaesuse mõõdiku puhul sarnased – mida madalam on leibkonna sissetulek, seda kõrgem on nantsstressi tase (ja vastupidi). Pensionil olevate naiste hinnang nantsilisele toimetulekule on natuke madalam kui töötavatel naistel ja pensionil olevatel meestel; töötavate meeste nantsstresssi tase on kõrgem kui töötavatel naistel. Haridustaseme kasvades nantsstress väheneb pensionäride rühmas, kuid töötajate puhul ilmneb küürukujuline (hump-shaped) seos – vähem kui 5-aastase haridusega ja rohkem kui 15-aastase haridusega töötajate nantsstressi tase on ligikaudu sama. Netoekvivalentsissetuleku puhul on seos haridusega natuke teistsugune: töötajate hulgas on madalaim sissetulek 5-9-aastase haridusega vastanutel, samas kui pensio- näride rühmas kaasneb kõrgema haridustasemega ka kõrgem sissetulek. Ettevõtjaid ja palgatöötajaid võrreldes leiti, et endised ettevõtjad on väiksema sissetulekuga ja suurema nantsstressi tasemega. Ootamatute väljaminekute katmisel (tervis, sissetuleku langus)
27