Page 26 - Tallinna Ülikool

26
vaadeldaval perioodil palgatöölt lahkunud. Tulemused olid riikide lõikes väga erinevad. Üldiselt liiguvad vanemaealised sunnitult pigem muusse staatusesse kui pensionile. Siiski, OECD poolt väljatöötatud EPL indeksi1 kasvades suureneb ka tõenäosus liikuda sunnitult hõivest pensionile. EPL indeksi väärtus on Eestis EL-i madalamate hulgas: aastatel 2008-2009 2,74 ning hilisematel aastatel 1,81. Sarnane väärtus oli Belgias, veel madalam Šveitsis, kõrgeim Tšehhis ja Hollandis.
Vanemaealiste majanDuslik toimetulek ja eluga rahuolu
Vananeva rahvastikuga riikides on vanemaealiste majanduslik toimetulek ja eluga rahu- olu olulised uurimisküsimused eelkõige poliitikutele, kuna vanemaealised moodusta- vad üha suurema osa valijaskonnast. Selle ühiskonnagrupi heaolutaseme tõstmine võib avaldada positiivset mõju nende hõives osalemisele, aga samuti olla positiivseks signaa- liks nooremale põlvkonnale otsustamaks kodumaale jäämise – või hilisemas eas sinna tagasipöördumise – kasuks. Järgnevalt antakse ülevaade empiirilistest uuringutest, mis käsitlevad nii reaalsete sissetulekute piisavust kui ka subjektiivset toimetulekut ja heaolu mõjutavaid tegureid.
majanDuslik toimetulek
SHARE andmebaasis on majandusliku toimetuleku hindamiseks kaks laialt kasutatavat näitajat. Objektiivse näitajana küsitakse kuu keskmist sissetulekut kõigi leibkonnaliik- mete peale kokku, arvesse läheb netotasu koos kõigi preemiate, lisatasude ja puhkuseta- sudega pärast riiklike maksete (tulumaks, kogumispensioni osa, töötuskindlustusmakse) tasumist. Selle alusel arvutatakse OECD modi tseeritud kaale kasutades välja ühe leibkonnaliikme keskmine aastane netosissetulek eurodes (nn. ekvivalentnetosissetulek). Riikide võrdlemiseks jagatakse vastanud tulukvintiilidesse, elimineerimaks riikide tulu- tasemete erinevuse eksitavat efekti. Siiski on leitud, et eriti vanemaealiste puhul annab tegelikust elukvaliteedist parema ülevaate inimese enda subjektiivne hinnang majandus- likule toimetulekule (Ostrovski-Berman ja Litwin 2018). Selle teadasaamiseks kasuta- takse küsimust „mõeldes oma leibkonna igakuisele sissetulekule, kas te tulete ots-otsaga kokku... 1) suurte raskustega, 2) mõningase raskusega, 3) üsna lihtsalt, 4) lihtsalt“. Kuna materiaalse heaolu hinnang antakse peamiselt igapäevaste tarbimisvõimaluste alusel, siis võimaldab subjektiivne mõõdik kaudselt arvesse võtta sotsiaalset toetust, ise enda tar- beks toidu kasvatamist ning varade müügist saadavat tulu.
1 Indeksi kõrgem väärtus viitab rangemale õiguskaitsele, ja vastupidi. Vt. OECD indicators of employment protection. https://www.oecd.org/employment/emp/oecdindicatorsofemploymentprotection.htm.