Page 23 - Tallinna Ülikool

Eesti kohta tehtud uuring SHARE 4. laine andmetel (Lindemann ja unt 2016) näitas,
et suurem osa Eesti vanemaealistest kavatseb töötada pensioniea saabumiseni (19%)
või veelgi kauem (53%). Kauem töötamise tõenäosus oli suurem meestel ja kõrgema haridustaseme ning parema tervisega vastanutel. Siiski, alati pole pikemalt töötamine vabatahtlik. uuringus ilmnes vastuolu pensionile jäämise plaanide ja tegelike soovide vahel kahe rühma puhul. Esimese rühma moodustasid kõrgelt haritud, kuid madala töörahuloluga isikud, kes sooviksid pensionile jääda nii vara kui võimalik, kuid tegelikult on sunnitud (enamasti materiaalsetel põhjustel) ametlikust pensionieast kauem hõives püsima. Teise rühma moodustasid halva tervise ja madala töörahuloluga isikud, kes sooviksid samuti minna pensionile võimalikult vara, kuid on sunnitud töötama ametliku pensioniea saabumiseni.
institutsionaalseD teguriD ja riigi sotsiaalkaitsesüsteem
Suur osa riikidevahelistest erinevustest pensionile jäämise ajastamisel on seotud riikide sotsiaalkaitsesüsteemi eripäradega, eelkõige nende „heldusega“. 1980-1990ndatel aastatel töötati paljudes EL riikides välja ennetähtaegselt pensionile jäämise süsteemid, eesmär- giga vähendada massilist tööpuudust vanemaealiste seas majanduste ümberstrukturee- rimise tingimustes. Hiljem, eriti 2009.a. majanduskriisi järgselt osutusid need aga liiga kulukaks ja on valdavalt asendatud „aktiivsena vananemise“ kontseptsiooniga. (Debrand ja Sirven 2009)
Siiski on ettenähtust varasem pensionile jäämine – ka hea tervise korral – endi-
selt levinud, eriti riikides ja majandussektorites, kus on helde pensionisüsteem. Sotsiaalkaitsesüsteemi mõju hindavates uuringutes keskendutaksegi peamiselt rahalis- tele aspektidele. Valik töötamise ja pensionile jäämise vahel tehakse vastavalt sellele, mil määral kompenseerib pensionitulu kaotatud palgatulu. Seejuures tuleb arvesse võtta ka vaba aja eelistusi ning töökaitse ja töötuhüvitise süsteeme. Debrand’i ja Sirveni 2009.a. uuring näitas, et kõik loetletud tegurid on olulised ning sotsiaalkaitse erinevad aspektid täiendavad üksteist – nende summaarne (koos)mõju on suurem kui üksikute kompo- nentide mõjude summa.
makromajanduslikest teguritest seostub ettenähtust varasema pensionile jäämisega veel riigi madal SKP tase ja madal töötuse määr (Axelrad 2018). Varasemas uuringus on Axelrad ja mcnamara (2017) näidanud, et lisaks töötuse määrale seostuvad pensionil olemise tõenäosusega negatiivselt ka aktsiate hinnad. Nende tulemuste põhjal võib ole- tada, et inimeste pensionile jäämise otsus sõltub majandustsükli faasist. Seda hüpoteesi kontrollisid Axelrad et al (2017) 2008.-2009.a. majanduskriisi näitel. Nad leidsid SHARE
23