Page 21 - Tallinna Ülikool

Lõuna-Euroopa riikides kuni 65 protsendipunkti võrra väiksem kui hoolduskoormuseta isikutel; samas Austraalias ja Kanadas oli erinevus ainult 5-7 protsendipunkti. Väike või mõõdukas hoolduskoormus (alla 20 tunni nädalas) pigem ei mõjuta tööjõu pakkumist (ibid). Sarnaste tulemusteni jõuti ka Ciccarelli ja van Soest’i (2018) endi uuemas töös
– 15 riigi analüüs SHARE 1.-5. laine andmetel näitas, et igapäevasel hooldusvajadusel on statistiliselt oluline negatiivne efekt hõivele ja töötundide arvule, eriti naiste puhul. Samas hooldusvajadus kord nädalas või harvem ei mõjutanud tööturukäitumist ja tule- mus oli sarnane kõigis uuritud riikides (sh Eestis).
Romiti ja Rossi (2011) uurisid paralleelselt lähedaste hooldusvajaduse ja varade suu- ruse mõju pensionile jäämise ajastamisel. Analüüsis võeti arvesse lähedaste täiskohaga hooldamisel saamatajäänud palka ning formaalse hooldusteenuse maksumust. Ilmnes, et meeste puhul lükkab akumuleeritud reaalvara pensionile jäämist edasi, kuid suurem nantsvara soodustab varem pensionile jäämist. Naiste pensionile jäämise vanuse kuju- nemisel ei mänginud varad olulist rolli. Huvitava lisaaspektina uuriti, kas immigrant- tööjõud võiks lähedaste hooldamise koormust leevendada. Tulemused näitasid, et Itaalia immigratsioonimäära suurenemine 4 protsenipunkti võrra perioodil 2002-2008 lükkas naiste pensionilemineku iga keskmiselt ühe aasta võrra edasi, samas meeste puhul efekt puudus (ibid).
Kontekstuaalsete tegurite hulka kuuluvad ka töötingimustega seotud tegurid, mille saab koondada märksõna „töö kvaliteet“ alla. Viimane hõlmab näiteks töö füüsilist ja vaimset raskust, tööga rahuolu, kontrolli töö üle, tunnustust ja arenguvõimalusi. Kuigi pärast pensioniea saabumist töötamise jätkamine tähendab riigi jaoks suuremat maksutulu ja väiksemat koormust sotsiaalsüsteemile, võivad sellel olla ka negatiivsed kõrvalmõjud töötingimuste halvenemise ning viimasest tuleneva tervise halvenemise ja töö ning eluga rahulolu vähenemise näol. Ebasoodsate töötingimuste aktsepteerimise peamiseks põhju- seks on madal pensionitulu, mis sunnib ots-otsaga kokkutulemiseks ka pensionieas edasi töötama.
Dal Bianco ja tema kolleegid (2015) uurisid töötingimuste rolli varasel pensionile siirdu- misel, esitades 50-59-aastastele töötajatele järgmise küsimuse: „mõeldes oma praegusele tööle, kas te sooviksite sealt võimalikult vara pensionile jääda?“. Tervelt 45% vastasid jaa- tavalt. Autorid koondasid töö kvaliteeti iseloomustavad tegurid faktoranalüüsiga kahte dimensiooni: „pingutus“ (e ort) hõlmas stressirohket ja füüsiliselt nõudlikku tööd ning „tasu“ (reward) sisaldas tegureid nagu tunnustus, vabadus, oskuste arendamine, toetus ja turvalisus, adekvaatne palk ja karjäärivõimalused. Edasi keskenduti „pingutuse“ ja „tasu“ suhtele, võttes muuhulgas arvesse, et tööstress võib olla ka positiivne juhul, kui pingutus saab vääriliselt tasutud. Analüüsi tulemustest selgus, et varase pensionile jäämise tõe-
21