Page 22 - Tallinna Ülikool

22
näosus on suurem stressirohke ja füüsiliselt nõudliku töö korral, samas töötajate tunnus- tamine vähendab varast pensionile siirdumist. meeste puhul on töötamise jätkamiseks vähemalt pensioniea saabumiseni olulisel kohal vabadus ja toetuse olemasolu, naiste puhul aga võimalused oma oskuste arendamiseks. Soolised erinevused ilmnesid ka tööga rahuolu ja pensionile jäämise seose puhul: kõrge tööga rahulolu seostub naiste puhul suurema tõenäosusega siirduda osalisele pensionile ja meeste puhul väiksema tõenäosu- sega siirduda täispensionile (ibid).
Axelradi ja mcnamara (2017) uuringu tulemused kinnitavad samuti hüpoteesi, et tööga rahulolu suurendab vanemaealiste hõives püsimise tõenäosust, kuid selle mõju pensionile jäämise otsusele on naistel ja meestel erinev ning sõltub tööturustaatusest. Täpsemalt, töötud naised muutuvad mitteaktiivseks või jäävad pensionile suurema tõenäosusega kui töötud mehed, seevastu tööga rahul olevad naised püsivad suurema tõenäosusega hõives kui tööga rahulolevad mehed.
Dingemans ja Henkens (2019) võtsid detailsemalt vaatluse alla küsimuse, keda ohustab raske töö pensionieas kõige rohkem? Nad jagasid 11 vaatlusaluse Euroopa riigi töötavad pensionärid vanuses 60-75 kahte rühma: pingelistel töökohtadel (high-strain jobs) vrd madala pingetasemega (low-strain jobs) ametites töötavad pensionärid. Töökohtade kateg- oriseerimise aluseks olid järgmised tegurid: töö füüsiline ja vaimne raskus, kontroll oma töö üle ning üldine töökoormus. Analüüsi tulemused näitasid, et väiksem tõenäosus teha pingelist (vrd vähepingelist) tööd seostub kõrgema haridustasemega, suurema pensioni- tulu ja kõrgema vanusega. Statistiliselt olulist seost ei ilmnenud soo ega töö iseloomuga. mõningast rolli omas abielustaatus – lesed teevad suurema tõenäosusega pingelist tööd kui abielus olevad pensionärid. Riikidest oli Eesti ja Tšehhi pensionäridel võrreldes Hollandiga suurem tõenäosus teha pingelist tööd. Seda seostatakse kõrge materiaalse puuduse näitajaga, mis sunnib materiaalse toimetuleku tagamiseks ebasoodsaid töötingi- musi aktsepteerima.
Vanemaealiste tööga rahuolu võib sõltuda sellest, kas pensionieas jätkatakse tööta-
mist vabatahtlikult või sunnitult, või teiste sõnadega – kas pensionieas töötamine on vajaduspõhine või eneseteostust pakkuv? SHARE uuringus selle kohta otseküsimust pole, kuid kaudseid hinnanguid saab anda näiteks ametikoha või tööturustaatuse alu- sel. Wahrendor ja ta kolleegide (2017) uuringus domineerisid töötavate pensionäride hulgas ettevõtjad (ettevõtete omanikud ja üksikettevõtjad), juhid ja spetsialistid. Kui enamik neist jätkas töötamist ilmselt eneseteostuseks, siis ise endale tööandjaks olijate riiklik pension on tõenäoliselt väike ja nad töötavad pigem lisasissetuleku teenimiseks. Eneseteostuse pärast töötamise hüpoteesi kinnitab ka see, et nii töötundide arv kui tööstressi tase oli töötavatel pensionäridel tavaliselt väiksem kui viimasel töökohal enne pensioniea saabumist.