Page 20 - Tallinna Ülikool

20
on mehi rohkem kui naisi ning nende keskmine haridustase ja tervisehinnangud on kõr- gemad kui mittetöötavatel pensionäridel. Dingemans ja ta kolleegid (2017) leidsid oma uuringus samuti, et mehed jätkavad naistest suurema tõenäosusega pensioniea saabudes töötamist, kuigi leidub ka riike – nt Austria, Hispaania ja Eesti – kus soolised erinevused olid väga väikesed ja/või statistiliselt ebaolulised.
Varasemat pensionile jäämist soodustab ka piisavate nantsvahendite olemasolu, ning vastupidi – pensionieas töötamise jätkamine on sageli tingitud majandulikust puudusest, mille põhjuseks on isiklike säästude puudumine ning madal riiklik pension (Axelrad 2018). Neid seoseid vaadatakse põhjalikumalt makrotasandi tegurite alapunktis.
kontekstuaalseD teguriD – perekonD ja töötingimuseD
Kontekstuaalsetest teguritest on kõige rohkem uuritud perekonna ja töötingimustega seonduvat. Kuigi teoorias eeldatakse, et pensionile jäämise otsus tehakse indiviidi poolt sõltumatult, siis tegelikkuses mängib rolli olukord perekonnas laiemalt. Näiteks kui elukaaslane on juba pensionil, siis hakatakse rohkem eelistama ühist vaba aja veetmist, mis motiveerib ka teist partnerit varem pensionile jääma. Teisalt võib pensionile jäämise otsust mõjutada vajadus terviseprobleemidega pereliikme (elukaaslase, oma vanemate) eest hoolitseda (Debrand ja Sirven 2009). Ka naiste varasemat pensionile jäämist võrrel- des meestega seostatakse perekondlike teguritega: esiteks on enamasti naised need, kes jäävad vajadusel pereliiget hooldama; ning teiseks on naised enamasti oma abikaasast mõni aasta nooremad ning abikaasa pensionile jäädes teevad ise sama otsuse (Axelrad 2018).
Teine perekonnaga seotud tegur, mis selgitab eelkõige seadusega ettenähtust varasemat pensionile siirdumist, on lähedaste hooldamise vajadus. Rahvastikuvananemine võib suurendada pikaajalise püsiva hoolduse vajadust vanemas eas. Kui riiklikult pakuta-
vad hooldusteenused on ebapiisavad või nende hind liiga kõrge, siis suureneb vajadus pakkuda oma vanematele (partnerile, teistele lähedastele) mitteformaalset hooldust. Kuna lähedaste hooldamine nõuab palju aega ja energiat, siis võib osutuda keeruliseks seda töökohustustega kombineerida, ja tulemuseks võib olla kas hõivest väljumine või töökoormuse vähendamine. Poliitikakujunduse tarvis on oluline teada, kas kirjeldatud mitteformaalse hoolduse eeldatavad negatiivsed mõjud tööjõu pakkumisele ka tegelikult ilmnevad. Varasemad uuringud üle maailma on näidanud, et üldiselt suur hooldus- koormus vähendab tööjõus osalemise määra. Ciccarelli ja van Soest’i (2018) koostatud ülevaatest selgus, et Euroopa riikides on kõrge hoolduskoormusega isikute tööjõus osalemise määr (või selle tõenäosus) keskmiselt 22-45 protsendipunkti võrra väiksem ja