Page 19 - Tallinna Ülikool

muste kohandamine kohustusliku pensioniea tõstmisel, mis muudab pikemalt tööturul viibimise kohustuslikuks.
Lisaks töötingimustele võib tervist ja seeläbi hõives püsimist mõjutada ka sissetulek. Üldiselt on sissetulek ja tervis positiivselt seotud, kuid kumb mõjutab kumba, ehk milli- ses suunas kulgeb põhjuslikkus? Ühelt poolt võimaldab suurem sissetulek kvaliteetsemat toitu, eluaset ja üldisi elustiilivalikuid. Adeline’i ja Delattre’i (2017) detailse uuringu tule- mused toetavad kahte hüpoteesi sissetuleku mõjust tervisele. Esiteks, absoluutse sissetu- leku hüpoteesi kohaselt on sissetuleku mõju tervisele alguses kasvav ja seejärel kahanev. Teiseks, sissetulekute ebavõrdsuse hüpoteesi tugeva versiooni kohaselt mõjutab sissetu- lekute ebavõrdsus sarnaselt nii jõukamate kui vaesemate tervisehinnangut (vastupidiselt sama hüpoteesi nõrgale versioonile, mille kohaselt sissetulekute ebavõrdsuse negatiivne mõju tervisele kahaneb jõukuse kasvades). Kuid välistada ei saa ka vastassuunalist mõju – vilets tervis tähendab madalamat töövõimet ning takistab aktiivset tööturul osalemist, mis toob enamasti kaasa sissetulekute vähenemise. Adeline’i ja Delattre’i (2018) uuringus on vaatluse all tervise ja sissetulekute kahepoolsed põhjuslikud mõjud. Grangeri põhjus- likkuse testi tulemused kinnitavad mõlemasuunalist püsivat põhjuslikkust. Subjektiivse tervisehinnangu muutumine „halvast“ „heaks“ seostub 0,215%-lise sissetulekute kas- vuga. Kehtib ka vastupidine seos: sissetulekute 1%-lise kasvuga eelmisel perioodil suu- reneb tõenäosus olla järgmisel perioodil hea tervise juures 1,2%. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et sissetulekute ebavõrdsus tekitab ebavõrdsust tervises. Kui poliitikakujun- dajate eesmärgiks on vanemaealiste üldise tervise parandamine ja/või sissetulekute ja tervise ebavõrdsuse vähendamine, siis on vaja detailsemalt uurida sissetulekute ja tervise vahelise seose allikaid, põhjuslikkust ja suunda konkreetses riigis.
Tervis võib sõltuda ka töötamise viisist. Sirveni ja ta kolleegide (2019) esmased uurimis- tulemused näitavad, et aktiivse tööea jooksul on ettevõtjatel parem füüsiline tervis kui palgatöötajatel, kuid siin on võimalik valikuefekt – ettevõtjaks hakkavadki parema tervi- sega isikud. Samas amortiseerub ettevõtjate tervisekapital pensionile jäädes kiiremini kui palgatöötajatel, mistõttu neil on vanemas eas viletsam tervis.
Veel on leitud, et varane pensionile jäämine seostub madalama haridustasemega, see- vastu kõrgemalt haritud jätkavad suurema tõenäosusega töötamist ka pärast ametliku pensioniea saabumist. Seejuures võib täheldada koosmõju tervisenäitajatega. Näiteks Augner (2018) on SHARE 6. laine 18 riigi (sh Eesti) andmetel näidanud, et vanuses 60-69 hõives püsimisega seostuvad sellised indiviidi tasandi tunnused nagu kõrgem haridustase, suurem depressioonirisk ja ülekaalulisus, aga teisalt väiksem krooniliste haiguste, üksinduse ja igapäevaelu piirangute risk. mõningast rolli võib omada ka sugu: Wahrendorf ja ta kollegid (2017) leidisd oma uuringus, et töötavate pensionäride hulgas
19