Page 18 - Tallinna Ülikool

18
on vanemaealiste majanduslik toimetulek, mis lisaks riiklikule pensionisüsteemile sõltub ka varasemal eluperioodil kogutud varast ja säästudest ning sellest, kas pensionieas jätka- takse palgatöö ja/või ettevõtlusega või mitte. Nende küsimustega, samuti vanemaealiste eluga rahuloluga tegeleb artikli teine osa.
pensionile jäämise ajastust mõjutaVaD teguriD
Vanemaealiste tööjõus osalemist mõjutavad tegurid saab jagada kolme rühma: 1) objek- tiivsed indiviidi tasandi tegurid nagu vanus, haridus, tervis jms; 2) kontekstuaalsed tegurid ehk indiviidi isiklikud eelistused ja valikud, mida mõjutab eelkõige perekonna- ja töötingimustega seonduv; 3) makrotasandi tegurid, sh. riigi sotsiaalkaitsesüsteemi eripä- rad. Järgnevalt tuuakse välja olulisimad pensionile jäämise ajastamist mõjutavad tegurid, mis on hiljutistes empiirilistes uuringutes kinnitust leidnud.
inDiViiDi tasanDi teguriD
Indiviidi tasandi teguritest on pensionile jäämise ajastamisel olulisemad tervis, haridus ja materiaalne kindlustatus. Kõige ilmsem on paljudes uuringutes leitud negatiivne seos tööturul jätkamise ja halva tervise vahel. Täpsustamist vajab siiski selle seose põhjus- likkus ja suund, mille kohta saab püstitada kaks hüpoteesi. Ühelt poolt võivad rasked töötingimused tekitada terviseprobleeme ja põhjustada varast tööturult väljumist; teisalt võib varase tööjätu põhjuseks olla halb tervis, mis ei pruugi alati olla seotud töötingi- mustega. Esimest hüpoteesi on põhjalikult uurinud Belloni ja ta kolleegid (2019), kes vaatasid töö spetsii liste omaduste mõju vanemate töötajate füüsilisele ja vaimsele tervisele. Nende eelduse kohaselt on osad ametid füüsiliselt või vaimselt nõudlikumad või muul põhjusel suurema terviseriskiga. Kuna inimeste enda antud hinnangud töö- tingimustele võivad olla kallutatud, kasutas Belloni oma kolleegidega (2019) töö kvali- teedi hindamiseks väliseid andmeid Euroopa töötingimuste uuringust (EWCS – European Working Conditions Survey). Kokku iseloomustati töö kvaliteeti kuue indikaatoriga, mille suurem väärtus viitab parematele töötingimustele. Nende analüüsi tulemused näitasid,
et üldine tervisehinnang on positiivselt seotud parema füüsilise töökeskkonnaga, töö madalama intensiivsusega ning suurema autonoomiaga töökohal. Vaimse tervise prob- leemid seostusid töö madala turvalisusega ja ebaselgete tulevikuväljavaadetega. Autorite poolse poliitikajäreldusena tuleb teadvustada, et tööea pikenemine võib avaldada nega- tiivset mõju töötajate tervisele, eriti madala töö kvaliteediga ametikohtadel. Kuna vane- maealised on tundlikud töö teatud omaduste suhtes, tuleks terviseriskide vähendamiseks nende töökorraldust ja nõudmisi vastavalt kohandada. Eriti oluliseks osutub töötingi-