Page 78 - Tallinn University

kuidas keel meid
targaksteeb?
Keel annab võimaluse suhelda ehk saada sotsiaalselt targemaks, keele abil saab üha rohkem uusi teadmisi ja keel õpetab ka abstraktselt mõtlema ehk maailma liigendama ja tähistama ning süsteemina tajuma.
Umbes aastaselt hakkavad lapsed ütlema esimesi sõnu. Samal ajal teevad nad ka esimesed sammud. Eriti kiire on selles vanuses aga laste vaimne areng. Just see, et laps hakkab keelt omandama, ongi kiire arengu põhjus.
Lastekeele uurijad on kaua aega arvanud, et kogni- tiivne areng käib keelelisest arengust ees ja tingib keele omandamise. Uuemad uuringud ütlevad aga, et pigem toimub areng justkui mööda ringi või spiraali – kogni- tiivne areng võimaldab küll keelelist arengut, samas soodustavad mingid omandatud keelestruktuurid (sõnad või väljendid) lapse kognitiivset arengut, näiteks mingi nähtuse mõistmist.
Kui omandatakse kaks erinevat, aga mingis mõttes sarnast keelendit (hüppama ja hüplema), paneb see mõtlema, kas ka need tegevused või nähtused ise on erinevad – ning nii arenevadki tajumehhanismid.
reili argus
Reili Argus, eesti keele professor
Kui laps omandab eesti keele kaudse kõneviisi vormi (ta olevat läinud), hakkab ta mõtlema sellele, miks sellist vormi üldse kasutatakse ehk kuidas antakse edasi teavet, mille tunnistajaks kõneleja ise ei olnud, aga mille kohta on ta midagi kuulnud.
Kindlasti õpetab keel meile maailma: koos keelega ja keele abil omandame teadmisi meid ümbritseva kohta, õpime, kuidas midagi nimetada.
Väikelaste keeles on tihti nii, et alguses on üks sõna kasutusel liiga laias tähenduses (kutsu kõikide karvaste olevuste kohta), seejärel tähistab seesama sõna liigagi kitsast mõistet (kutsu ainult enda koera kohta). Piisava keelekogemuse põhjal saab laps lõpuks selgeks, milli- sed on sõna tegelikud, täiskasvanupärased mõistepiirid (kutsu käib teatud kindlatele tunnustele vastavate olen- dite kohta).