Page 79 - Tallinn University

77
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste eksamite keskus on Cambridge English-i eksamite ametlik keskus Eesti Vabariigis.
Niimoodi õpetab keel meid maailma asju ka liigitama: kui omandame mingi sõna ja selle tähenduspiirid, saame selle asetada suhtesse teiste sõnadega (tamm on üht liiki puu) ning saame aru, kas see sõna tähistab terviku üht osa, teise sõnaga samaväärset olevust, eset või nähtust. Ühesõnaga, omandades üha uusi tähista- jaid, tekib mõistesüsteem.
Keel õpetab meid sotsiaalseteks olevusteks: kuidas tuleks kasutada keelt oma eesmärkide saavutamiseks, kuidas meie keeleruumis on üldse kombeks millestki rääkida.
Juba kolmeaastased lapsed õpivad ära, missuguste keelevahenditega saab oma eesmärgi paremini saavu- tada, näiteks, et otseses käskivas kõneviisis käsuga ei pruugi oma tahtmist alati saada. Nii ongi üks eesti kolmeaastane laps võimeline kasutama otsese käsu asemel hoopis keerukamat tingivas kõneviisis ja pigem kultuurinormi moodi palvet.
Näiteks ei taha ta suppi süüa ning soovib, et ema paneks kommi, mis tavaliselt alles pärast supi söömist ette
nähtud on, kohe supitaldriku kõrvale. Selle asemel et kasutada käskivat kõneviisi, vormistab laps palju diplo- maatilisema palve: „See komm oleks vaja panna siia kõrvale.” Seega on ta õppinud kasutama just neid keele- vahendeid, mis on viisakad ja teenivad suhtluseesmärki paremini.
Keel õpetab meile abstraktset mõtlemist ehk süstee- mitaju. Keele kui süsteemi tajumist näitab näiteks see, kuidas eesti lapsed sõnu käänama õpivad. Alguses kasu- tavad nad homonüümseid (ja õigeid) osastava käände vorme kahesilbilistest sõnadest nagu muna ja saba. Kui aga on omandatud esimene t-lõpuga osastava vorm (eesti lastel enamasti auto – autot), hakkavad lapsed selle vormi eeskujul käänama kõiki sarnase struktuuriga sõnu nii, et osastava lõpp on -t, näiteks munat ja sabat.
Muidugi õpivad lapsed mingil hetkel teiste keelekasu- tust kuulates ära, et mitte kõik kahesilbilised sõnad ei käändu ühtmoodi, kuid sellised vead näitavad, et lapsed tajuvad keelt kui süsteemi, millel on kindel ülesehitus ja reeglid.
kultuurilised kompetentsid