Page 68 - Tallinn University
P. 68
digikultuuri
uurimise esirinnas
Maailm muutub üha enam digitaalselt vahendatuks, mistõttu on humanitaarteaduslik ekspertiis äärmiselt vajalik, et mõista tänapäeva andmestunud ühiskonna (datafied society) toimimisloogikat ja uusi tärganud tähendusloome praktikaid.
Marek Tamm, kultuuriajaloo professor
Võimalike vaatenurkade ja uurimishuvide koondamine võimaldab paremini mõista kõiki nüüdiskultuuri dünaamikaid. Samuti tekib võimalus siduda saadav teadmine praktilise tegevusega: avalike kultuuriteenuste disaini ning loometööstusega seotud poliitikaloomega.
Tänapäeva maailma iseloomustab kultuuri kiire digi- teerumine ja e-kultuuriandmete plahvatuslik kasv. Seda tekitab nii varasema kultuuripärandi üha ulatus- likum digiteerimine kui ka uus elektrooniline kultuu- riloome ja -tarbimine. Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Kultuuriandmete analüüs“ (Cultural Data Analytics, CUDAN) keskmes ongi kultuurilised suurandmed, nende analüüs ja vastutustundlik kasutamine.
CUDAN on esimene humanitaarteaduste valdkonna projekt Eestis, mida rahastatakse Euroopa Komisjoni ERA-Chairi programmist. See kestab viis aastat (2019– 2023) ja seda veavad kolm Tallinna Ülikooli instituuti: Balti  lmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, humanitaarteaduste instituut ning digitehno- loogiate instituut. Lisaks Euroopa Komisjonile rahastab
cudan
Indrek Ibrus, meediainnovatsiooni professor
projekti Eesti Teadusagentuur EL-i struktuurifondide toel. Eesmärk on koguda ja uurida Eesti digitaalseid kultuuriandmeid nii suurandmete kui ka kvalitatiivsel tasandil.
Kultuuri mõistetakse projektis kui kõikvõimalikke tähendusloome praktikaid argikultuurist kõrgkultuu- rini, kultuuriandmetena aga andmeid, mis tekivad nende praktikate käigus. „Selline käsitlus tähendab töötamist nii digitaalselt sündinud kultuuriandmetega, mida me igapäevaselt internetti kasutades tekitame, kui ka juba varem loodud kultuuripärandiga, mida jooks- valt digitaalsele kujule viiakse – nt trükimeedia, fotod,  lmid,“ sõnas projekti üldjuht, meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.


































































































   66   67   68   69   70