Page 67 - Tallinn University

ülikoolil anda teaduskonnale ühtegi arvutit. IT-d õpiti teoorias, töötati paberi ja pliiatsiga. Nüüd on eriala Afganistanis aina populaarsem. Ainuüksi Kabuli ülikoolis üritab igal aastal magistriõppesse saada 500 tudengit, kellest võetakse vastu ainult 20.
Eestist pärit õppejõud on käinud ka Kabulis magistriõppe loenguid lugemas – iga semestri jooksul viibis Kabulis kolm-neli Eesti õppejõudu. Kõigeks selleks – ja ka doktorantide õpetamiseks – tuli raha Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö ja huma- nitaarabi vahenditest, kokku on eraldatud üle 600 000 euro. Oma rahaga panustas ka Tallinna Ülikool umbes 30 000 euro ulatuses.
Nüüd, kui seitsme doktorandi projekt on lõppenud, saavad doktorikraadi omandanud afgaanid ülikoolis õpetamise enda õlule võtta. Eestlaste otsest abi nad enam ei vaja. Kodumaal on neil ees aga suur ülesanne: neljal kümnendil kon iktides räsitud Afganistan seisab e-hüppe lävel ning riigi IT-kompetentsi ja järelkasvu tagamiseks loodetakse just neile.
Tallinna ja Kabuli ülikoolide koostöö: (ülal) Maarika Miil Kabuli Ülikooli rektori vastuvõtul, (all) esimeste afgaanidena Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Salim Saay (vasakul) ja Hadi Hedayati koos juhendaja Mart Laanperega.
65
Tallinna Ülikoolil on lepingud
43 partnerülikooliga 21 riigist, lisaks
ca 500 Erasmus+ partnerlepingut, mis võimaldab rahvusvahelist kogemust nii tudengitele kui ka töötajatele.
Foto: Jaanus Lensment, EPL
Aastal 2018 oldi 14 Euroopa Liidu regionaalprogrammi projekti partner, EL-i raamprogrammis Horisont 2020 osaleb ülikool nii partneri kui ka koordinaatorina. Horisont 2020 Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) programmist on 2,5 miljoni euroga rahastatud Tallinna Ülikooli projekti CEITER, mille sisu on piiriülene haridusuuendus tehnoloogiapõhiste uuringute kaudu, ning projekti „Kultuuriandmete analüüs”, mille keskmes on kultuurilised suurandmed, nende analüüs ja vastutustundlik kasutamine.
digi- ja meediakultuur