Page 48 - Parimad teadustööd 2013/2014

48
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
KODUTUNDE TAASLOOMINE TALLINNA ASERBAIDŽAANI DIASPORAAS
TALLINN AZERBAIJANI dIASPORA: REPROduCING THE FEELING OF HOME Agaate Antson
Sissejuhatus
Igapäevaelu toimetuste keerises ei pruugi me kuigi tihti küsida, mis on see, mis teeb meie kodust kodu. Kodu võib tunduda midagi nii iseenesestmõistetavat, kuid omada siiski inimeste jaoks erinevaid tähen- dusi. Võib ju öelda, et kodu tunnusjooneks on kodutunne, ent kuidas see tunne tekib ja millega see seotud on? Kodutundele hakkame ju enamasti mõtlema alles siis, kui oleme kodust ära − kui tunneme ‘koduigatsust’. Alles kodu vastandamise kaudu välismaailmale saame õieti aru, mis see kodu meie jaoks tähendab. Eriti oluliseks saab aga kodu ja kodutunne inimese jaoks, kes ei lahku mitte ainult oma kodust kui igapäevaelu ruumist, vaid ka tuttavliku ühiskonnakorraldusega kodumaalt. Sellisel juhul saab ‘kodu- igatsus’ täiesti uue tasandi.
Taust ja metoodika
Bakalaureusetöö raames uurisin aserbaidžaani kodu ja kodutunde kogemust ning selle loomist trans- natsionaalses kontekstis Tallinnas. Rajasin uurimuse 2012. aasta novembrist 2013. aasta detsembrini toi- munud etnograafilisele välitööle Tallinnas ning mitmete antropoloogide varasematele töödele. Välitöö meetoditena kasutasin osalusvaatlust, mitteformaalset vestlust ning intervjuusid oma informantidega. Kuigi suhtlesin välitöö ajal paljude aseritega, pean oma põhilisteks uurimisalusteks 7 naist ja 3 meest, kellega suhtlesin tihedamalt. Kõik nad elavad Tallinnas ja identifitseerisid end aserbaidžaanlastena.
Olen keskendunud ühele kõige olulisemale pingele, mis kaasneb diasporaas elamisega ning mida ko- gevad mitme identiteediga ja elukohariigist erinevast paigast pärit inimesed. Selleks on küsimus, kuidas luua kodutunne kohas, kus inimene võib tunda end võõrana. Kuidas tunda end koduselt kaugel ‘kodust’ − paigas, kus inimene või tema vanemad ei ole sündinud. Kuna paljud minu informandid seostasid kodu nii kodumaa Aserbaidžaani kui ka koduga, kus on perekond, on need kaks kodu vormi valitud töö läbi- vateks teemadeks.
Enne kui hakata rääkima aserite kodu kogemusest Tallinnas, peaks selgitama, kuidas aserbaidžaanlased on üldse oma tee Eestisse leidnud. Eestis elab ligi tuhat aserbaidžaanlast, kellest 2011. aasta rahvaloen- duse andmetel 576 asub Tallinnas. Eesti Aserbaidžaani Kogukonna andmetel tuli esimene aserite vool Eestisse pärast II maailmasõda seoses taastamistöödega. Olulisim sisseränne leidis aga aset 1970−1980. aastatel, kui Eestisse oli vaja tuua lisatööjõudu olümpiarajatiste ja hiigeltehaste ehituse jaoks. Paljud ase- rid läksid tagasi Aserbaidžaani, kuid märkimisväärne hulk ka jäi. (Eesti Aserbaidžaani Kogukond 2013: 15). Sellest hilisem sisseränne Eestisse toimib juba sotsiaalse kapitali najal ja ei ole enam nii järjepidev.