Page 50 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
sast ülivõrdes. Samas tunnistas ta, et ega alguses eriti Elnuriga abielluda ei tahtnud, ent kuna vanemad nii väga soovisid seda liitu, oli ta siiski nõus. Sellisel otsusel abieluks, mis rajaneb pigem mehe ja naise omadustel kui nende omavahelistel tunnetel, on oluline osa soorollidel ja reeglitel. Näiteks peab naine olema enne abiellumist neitsi ja oskama kodu hoida. Mehelt aga oodatakse materiaalset kindlustatust ja elukogemust ka naistega. Mitte vähemoluline aspekt sellises abielus on armastus. Kuna abielu eesmärk on perekonna loomine ja mitte armastus, ei saa armastus olla tõsiseltvõetavaks abielu ajendiks. Samas oodatakse armastuse teket alles pärast abiellumist. Soorollidel ja armastusel korraldatud abielus olen peatunud pikemalt bakalaureusetöös. Korraldatud abielu üksikasju kõrvale jättes võib öelda, et korralda- des abielusid aserbaidžaanlaste vahel Eestis, ei ole abielu enam üksnes majanduslik ja sotsiaalne koostöö ning perekonna loomine, vaid ka Aserbaidžaani etnilise ja diaspoorilise identiteedi, samuti rahvusluse taastootmine.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtvalt olen lähtunud kahest aspektist, kuidas Eestis elavad aserbaidžaanlased kogevad ja loovad kodutunnet. Esiteks taastekitatakse Aserbaidžaani kui kodumaad Tallinnas nii sisemiselt kui välimiselt. Väliselt luuakse kodumaa Aserbaidžaan läbi avalike väljundite, nagu Aserbaidžaaniga seotud organisat- sioonid ja erinevate rahvuslike ürituste korraldamine, sisemiselt aga toimub kodumaa tunde meenuta- mine meeleliste aistingute taastootmise kaudu. Teiseks kodutunde tekitamiseks on igapäevaelu ruumi loomine. Kuna aga minu informantide jaoks on sellise kodu südameks perekond, olengi keskendunud pere loomise protsessile läbi korraldatud abielude praktika. Niisiis väidan, et kodumaa kujutluse taas- tootmine tähendab kodutunde seotust Aserbaidžaaniga, samal ajal on kodutunne igapäevaelu füüsilises kodus seotud perekonnaga, mis on loodud korraldatud abielu abil.
Teemad, millesse olen bakalaureusetöös süvenenud, muudavad selle uurimuse oluliseks kahel tasandil. Esiteks on see tähtis kohalikust Eesti vaatepunktist, kuna Aserbaidžaani diasporaad Eestis ei ole varem uurinud keegi peale diasporaa liikmete endi. Siinne uuring on ka paljususe ja erinevate kultuuripraktika- te kooseksisteerimise edukaks näiteks Eestis. Samuti aitab see mõista Eestis elavate vähemuste eneseiden- tifitseerimist ning kodutunde taasloomise võimalusi Tallinna keskkonnas. Teiseks on uurimistöö oluline üleilmsel tasandil, kuna selgitab, kuidas on võimalik tunda end koduselt tänapäeva liikuvas multikul- tuurses maailmas ning olukorras, kus ollakse eemal paigast, mida tihti nimetatakse kodumaaks.
Kasutatud kirjandus
Clifford, J. (1997). Routes: Travel and Translation in the Late Twentieth Century. Cambridge, MA: Harvard university Press.
Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan. Eesti Aserbaidžaani Kogukond. Hadjiyev, H. (2013). Eesti Aserbaidžaani Kogukond. Tallinn: digra OÜ.
Magat, I. N. (1999). “Israeli and Japanese Immigrants to Canada: Home, Belonging, and the Territorialization of Identity”. Ethos, Vol 27, No 2, 119−144.
50