Page 34 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
Hindamaks geeni-meemi analoogia tugevust, on hetkel oluline ja piisav lähtuda ennekõike sellest, kas tegu on kvantitatiivse või kvalitatiivse informatsiooniga. Nagu nägime, siis võib öelda, et dawkinsi gee- ni-mõiste lähtub kvantitatiivsest Shannoni tüüpi digitaalsest informatsioonist ja et meemi mõiste näib siiski eeldavat kvalitatiivset-semantilist informatsiooni. Siin peitubki kõne all oleva analoogia suurim puudus. Sellegipoolest ei tuleks geeni-meemi analoogiat veel lõplikult maha matta. Näiteks võiks vaadel- da meeme kui fiktsionaalseid entiteete, sest üha enam näivad inimesed ühiskonnas käituvat nõnda, just- kui meemid eksisteeriksid – psühhiaater Iain McGilchristi sõnul võrdlemisi vasaku ajupoolkera keskselt. Juhul kui tõlgendame memeetikat imitatsioonil põhineva kopeerumismehhanismina, siis McGilchristi vastuväide sellele on, et „me oleme imitaatorid, mitte koopiamasinad. Inimlik imitatsioon ei ole orja- meelne. See ei ole mehaaniline, surnud, perfektne, lõpetatud protsess, vaid miski, mis toob koopiasse ainulaadsust ja varieeruvust ja mis ennekõike püsib elus, sest lähtub alati konkreetsest kontekstist ja unikaalsest inimindiviidist“ (McGilchrist 2010: 247). Üksühene kopeerumismehhanism saab McGilch- risti sõnul eksisteerida üksnes vasakust ajupoolkerast lähtudes, seevastu imitatsioon põhineb ennekõike parema ajupoolkera spetsiifikal (McGilchrist 2010: 86). Sellega on sisuliselt välistatud isekopeeruva imi- tatsioonimeemi neuroloogiline substraat; küll aga ei välista see meemide käsitlemist teatavate fiktsiooni- dena, mis võiksid põhineda nt vasaku ajupoolkera-kesksel spetsiifikal.
Kokkuvõtteks
Geneetilise-memeetilise informatsiooni tüüpide vahel on oluline erinevus: esimene eeldab kvantitatiiv- set Shannoni tüüpi informatsiooni, teine aga kvalitatiivset-semantilist informatsiooni. Ehkki imitatsioo- nimeem kui selline näib olevat sisuliselt välistatud, ei saa kaugeltki väita, et meeme ei võiks käsitleda kui teatavaid fiktsionaalseid-toimivaid entiteete.
Kasutatud kirjandus
Adriaans, P. (2012). Information.
Crick, F. H. (1958). On protein synthesis in Symposium of the Society of Experimental. – Biology, 12,
138−163.
dawkins, R. (2004). A Devil’s Chaplain: Reflections on Hope, Lies, Science, and Love. Mariner Books.
dawkins, R. (2000). Jõgi Eedenist. Ilmamaa.
dawkins, R. (1996). The Blind Watchmaker. W. W. Norton & Company, Inc.
dawkins, R. (2010). The Greatest Show On Earth. Black Swan.
dawkins, R. (2006). The Selfish Gene. 30th Anniversary Edition. Oxford university Press.
diamond, J. (2002). The Rise and Fall of the Third Chimpanzee. Oxford university Press.
El-Hani, C. N., Emmeche, C., Queiroz, J. [EQE] (2009). Genes, Information, and Semiosis. Tartu university Press.
Floridi, L. (2010). Information: A Very Short Introduction. Oxford university Press.
Hoffmeyer, J. (2010). Semiotic freedom: an emerging Forde. − P. davies, N. H. Gregersen (Eds).
Information and the Nature of Reality: From Physics to Metaphysics. Cambridge university Press.
McGilchrist, I. (2010). The Master and His Emissary: The Divided Brain and the Making of the Western World. Yale university Press.
34